Kui Δt läheneks nullile siis peaks ΔE lähenema lõpmatusele ja vastupidi. 18. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see võib olla? Kvantseisundi eluiga on kiirgussiirde kestus ning see on suurusjärgus 10^-9 kuni 10^-8 sekundit. 19. Mida tähendab metastabiilne seisund ja kuidas sellist energiataset sisaldavaid aatomeid ära kasutatakse? Metastabiilne seisund on siire, mis lähtub pikaealisest seisundist ning seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 20. Mida pandi tähele spektrijoonte intensiivsust uurides ja millega see seostub? Spektrijoonte intensiivsust uurides leiti, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 21. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too näiteid, kuidas see tekkida võib?
18. Kiirgavas aatomis toimub kvantsiire - elektroni võnkumine ühest seisulainest teise. 19. Täpsuspiirangust järeldub, et kvantsiire on protsess mis toimub lõpliku aja jooksul. Kui t lähekens nullile, peaks E lähenema lõpmatusele ja vastupidi. 20. Kvantseisundi eluiga on kiirgussirde kestus, see on suurusjärgus 10^-9 kuni 10^-8 sekundit. 21. Metastabiilne seisund tähendab siiret, mis lähtub pikaealisest seisundist. Seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 22. Spektrijoonte intensiivsust uurides leidi, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 23. Luminestsents on heledus mida ei põhjusta keha hõõgvele kuumutamine. See tekib luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb
Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tänapäeval alumiinium mitmete vaktsiinide koostises alumiiniumhüdroksiidi kujul, samuti leidub Al(OH)3 ka ravimites. Ei leidu looduses, kuna tekib alumiiniumi töötlemisel kõrvalsaadusena.
kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de tehnikas Argoon hõõglampides ja luminestsentslampides, inertgaasina Krüptoon luminestsentslampides, välklampides Ksenoon kõrge intensiivsusega valgusallikates; laserites Radoon kiiritusravis, maavärinate prognoosimisel Omadused Värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid Madala sulamis ja keemistemperatuuriga lihtained Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid Raskesti vedelduvad Vee ja orgaaniliste lahustitega moodustavad nad ebapüsivaid sisestusühendeid klatraate Keemiliselt äärmiselt passiivsed Biotoime
kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides, tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites. Elektroluminestsents Keemiline reaktsioon kemoluminestsents Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Reaktsioonivõrrand
Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Stopp! Jäta Meelde! Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Pildid luminestsentsist : Valguse teke. Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Kristallfosfoorid. Kristallfosfoorid katavad luminestsentslampide, samuti telefi- ja arvutikuvari ekraanide sisepinda. Kasutatud kirjandus. http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elemendid/8-4-40-1.htm http://www.annaabi.com/materjal-679-valgus-spikker http://www.authorstream.com/presentation/Techy_Guy-28531-aatom-
Valguse Teke. Luminestsents. Valguse teke. Päikeselt Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Mis toimub kiirgavas aatomis? Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel. Valgus on elektromagnetlainetus Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvetl teise Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku
Kroomi lisamisel muutub kristall leekivpunaseks ning saaduseks on rubiin. Kroomisisalduse vähenemisel saadakse roosa rubiin. Üldlevinud laserimaterjal on sünteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid "on süüdi" laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga, et kutsuda esile kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Indutseeritud ehk sunnitud kiirguse tekkimise tingimuseks on "aktiivse keskkonna" loomine, milles suurem osa aatomeid oleks ergastatud seisundis. Laseris tehakse seda impulsspumpamislambi abil
Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitsetorudes. Al saadakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel. *P-METALLIDE ÜHENDID, KASUTUSALAD, OMADUSED: 1)alumiiniumoksiid Al2O3-valge kristalne aine, tema enamtuntud teisend looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel puhastusvahendites,poleerimisvahendites, suured korundikristallid on vääriskivid rubiin, safiir,kasutatakse laserites. Ei reageeri veega, hapete ja leeliste lahjendatud lahustega. 2)Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3- valge tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelise liias, kuumutamisel tekib oksiid ja vesi. 3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse joogivee puhastamisel. 4)Tina(IV)oksiid SnO2-valge, kasutatakse värvainena. 5)Plii(IV)oksiid PbO2- kasutatakse pliiakudes elektroodimaterjalina
Heelium (He) avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel 1868 Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen Kasutamine: jahutamiseks (nt. LHC), õhupallides, Teadusteatris NEOON Keemiline element järjenumbriga 10 Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt Heeliumi järel kõige kergem element Õhus sisaldub normaalolukorras 0,0012% Kasutamine: neoonreklaamide tuledes, laserites, televiisorites ARGOON Keemiline element järjenumbriga 18 Tähtsaim füüsiline omadus on inertsus Argooni (Ar) keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril Argoon moodustab umbes 0,9% Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana. Kasutamine: Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse
Alumiiniumoksiid (Al2O3) on valge kristalne aine, mis võib esineda mitmes kristallivormis. Üks enamtuntud teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi e. smirglit (poleerimisvahendid, puhastuspulbrid). Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline
Õlivärvid ei segune vaid kihistuvad üksteise peale ning paistavad mustad. 5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. 6. Milleks ja kus kasutatakse infra- ja ultravalgust? Infravalgust soojuskiirgusena, värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusravis, laserites, sõjanduses. Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha ehk kui valgus satub varju piirkonda. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained
Alumiiniumoksiid (Al2O3) on valge kristalne aine, mis võib esineda mitmes kristallivormis. Üks enamtuntud teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi e. smirglit (poleerimisvahendid, puhastuspulbrid). Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline
Alumiiniumoksiid (Al2O3) on valge kristalne aine, mis võib esineda mitmes kristallivormis. Üks enamtuntud teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi e. smirglit (poleerimisvahendid, puhastuspulbrid). Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline
vaevumärgatavad. Mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva;mõnede siirete tõenäosus on suur, teistel väike. 3.mis on aatomi ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurus järk? Ergastusseisundi eluiga on delta t ja suurusjärk on 10-9-10-8sek. 4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks,mis vallandab kiirguslaviini. 5.mis on luminestsents ja miks nim,seda külmaks helenduseks?Luminents on tahkiste, vedelike v.gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu, keemilise reaktsiooni vmt.toimel. Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks selles mõttes, et reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel
Kroomi lisamisel muutub kristall leekivpunaseks ning saaduseks on rubiin. Kroomisisalduse vähenemisel saadakse roosa rubiin. Üldlevinud laserimaterjal on sünteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid "on süüdi" laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga, et kutsuda esile kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Kasutatud materjal Samuel Tolansky "Revolutsioon optikas" Boriss Fomin "Sädemest laserini" http://www.fi.tartu.ee/ce/epl22042000laserkristall.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Laser
temperatuuriteguriga termistoridel ehk NTC-termistoridel 2 ...10 %/K.. Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. Lasereid kasutatakse kõiges, kus on vaja selliste omadustega kiirgust nagu laserid toodavad.
transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm. Vajalikuga. Üks kiip moodustab terve võimendi, generaatori või koguni elektronarvuti protsessori. 21. Aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Pikaealine tase, mis on poolstabiilne. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. 23.Luminestsents- helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km
tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel viiakse elektronid ergastatud olekusse, kust nad kohe siirduvad väiksema energiaga, aga metastabiilsesse olekusse. Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus
toimuv kergete tuumade liitumine (sünteesireaktsioon) 1 H2 + 1H3 = 2He4 + 0n1 Kuna reaktsioon toimub väga kõrgel temperatuuril, on tehniliselt raske saavutada juhitavat reaktsiooni. Esialgu kasutatakse vaid termotuumapommides Tuumafüüsika rakendused Tuumarelvad Elektrienergia tootmine Allveelaevad, jäälõhkujad Radioaktiivsete isotoopide meetod Laserid Ergastatud aatomite energiat kasutatakse valguse kvantgeneraatorites laserites Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation Lasergrammofon, laserkassaator, laserprinter, laserviip, hologrammid. Lasertööriistad(puurid,saed, freesid, keevituspõleti, frees, pindade töötlemine). Meditsiin Elektroonika. Optiline side. Elementaarosakeste füüsika · Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste
elektrienergiast. Hõõglampide korral muutub valguseks kuni 15% elektrienergiast. Luminestsentskiirgus on ka näiteks kollaste tänavalaternate valgus, kus kiirgab naatriumi aur. Ka vanemate televiisorite ja arvutite kineskoopkuvarid annavad luminestsentskiirgust, mis tekib nende sisepinnal oleva luminofoori pommitamisel kiirete elektronidega. Luminestsents leiab kasutamist veel paljudes eluvaldkondades: ainete kristallstruktuuri ja keemilise koostise analüüsimisel, laserites, haiguste diagnoosimisel proovide põhjal, dokumentide ja rahade turvaelementides, toiduainete kvaliteedi kontrollimisel, mere naftareostuse uurimisel, süvamereloomadel vaenlaste peletamiseks või saagi ligimeelitamiseks jne. 19.Pidevspektris on esindatud kõik nähtava valguse lainepikkused(värvused). Pidevspektri annavad kõik : Kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. 20.Joonspektri annavad kõik kõik gaasilised ained madalal rõhul.
(ultravioletset) valgust. Eredates laserosutusseadmetes kasutataksegi seda tüüpi rohelist tahkislaserit. [2] 4.3 Kiudlaserid Tahkislaserit või laservõimendit, kus valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu, nimetatakse kiudlaseriks. (vt pilt 3) Valguse kius hoidmine võimaldab teha väga pikki võimendavaid keskkondi, kus on paremad tingimused jahutamiseks, kuna kiul on pindala ja ruumala suhe tunduvalt suurem. Lisaks sellele vähendavad kiud soojuslikke häireid. Sellistes laserites kasutatakse lisanditena enamasti erbiumi ja üterbiumi ioone. Kiudlasereid tehakse enamasti topeltkattega kiududega. Seda tüüpi kiududel on südamik ja selle peal kaks katet. Materjalide murdumisnäitajad on valitud selliselt, et kiu südamik käitub ühemoodilise kiuna, mille kaudu laserikiir väljub, ja välimine kattekiht käitub mitmemoodilise kiuna pumpava laseri jaoks. [2] Kiudlaserite võimsusele seavad piiri optilised mittelineaarsused, mis hakkavad esile tulema, kui
6 4.1 Rubiinlaser ,,Pööratud jaotuse põhimõte realiseeeriti esimest korda rubiinlaseris, sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele valmistamise ajal oli lisatud tühine hulk kroomi(0,05%). Selline kroomikogus annab rubiinile roosa tooni. Just nimelt need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid on süüüdi laser kiirguses. Rubiinvarda kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga et esilekutsuda kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Laseri käivitab optiline pumpamine."7 4.2 Gaaslaser ,,Enamik gaaslasereid on alalislaserid ning nende ergatamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrolahendust. Väga harva ergastatakse neid keemiliselt, valgus-või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid, ioonlasereis ioonid, molekulaarlasereis molekulid
Kroomi lisamisel muutub kristall leekivpunaseks ning saaduseks on rubiin. Kroomisisalduse vähenemisel saadakse roosa rubiin. Üldlevinud laserimaterjal on sünteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid "on süüdi" laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga, et kutsuda esile kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Ardo Laur Indutseeritud ehk sunnitud kiirguse tekkimise tingimuseks on "aktiivse keskkonna"
Alumiiniumoksiid (Al2O3) on valge kristalne aine, mis võib esineda mitmes kristallivormis. Üks enamtuntud teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi e. smirglit (poleerimisvahendid, puhastuspulbrid). Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline
( GalHal3 (jmt. halogeniidid, näit. GaI[GaIIIHal4] Ei reageeri H2, C, N2, Si ega B-ga Kõrgemal tº-l lõhustab metalle (jmt. materjale) tugevamini kui ükski teine sulatis; metallidega moodustab enamasti galliide (mõned neist on ülijuhid) + As → GaAs (galliumarseniid) – väga tähtis pooljuht + P → GaP (galliumfosfiid) - “ - + Sb → GaSb (galliumstibniid) – pooljuht Ga + NH3 → GaN (galliumnitriid) – valgusdioodides, teatud laserites jm. Reageerib ka S, Se ja Te-ga (→ sulfiidid, seleniid, telluriid) Vedelas Ga-s lahustuvad In, Sn, Zn, Al, Au, Ag, Cu. Toatemp-l vedelaid Ga-sulameid nim. gallaamideks. Sooladest on praktikas tähtsamad kloriid GaCl3 sulfaat Ga2(SO4)3 – esineb sageli kristallhüdraadina nitraat Ga(NO3)3 – mitme kristallhüdraadina _______ ülaltoodud soolad hästi vees lahustuvad, kloriid ja nitraat ka paljudes org. lahustites;
annaabi.ee 
