Neist kõneldi ainult mitmuses (penates). Nad oli penus'e, s.o. tagavarade (peamiselt toidu-) jumalad, kes kaitsesid majapidamist (penates minores familiares, privati). Avalikus kultuses austati neid kui rooma rahva kaitsevaime (penates majores ehk penates publici) di penates populi Romani Vesta templis riigikolde ääres. Aeneas olevat penaadid põlevast Troojast päästnud ja Itaaliasse kaasa toonud. Väljaspool maja muretsesid perekonna ja tema varanduse eest laarid (lares domestici: familiares, privati, patrii), põldude (lares rurales) ja ristteede kaitsejumalused lares compitales (nimetus tuleneb ladina sõnast compitum, "risttee"), kelle altarid olid paigutatud maatükkide piiridele ja ristteedele. Neile ohverdati, nende kujukesi hoiti maja siseruumis kapis ning kaunistati pühade ajal lilledega. Kaitsevaimude auks peeti Compitalia-pidustused. Veel lares permarini (meresõidu), lares viales ("tee")...
pojaks. - Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. Kodune usund - Maanid (manes) olis surnud esivanemate head vaimud. Hinged, pere ja sugukonna kaitsjad. Kui nende eest ei hoolitsetud muutusid kurjadeks vaimudeks: lemuurideks. - Penaadid (penus toit), algselt aida- või sahvrivaimud, hiljem üldse kodu- või maja kaitsjad. - Laarid universaalsed kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi. Muretsesid pere ja vara eest väljaspool kodu. lares familiares perek. kaitsjad, lares viales teede kaitsjad, lares permarini kaitsevaimud merel. - Geenius oli iga pereliikme maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist. Perekonnaisa geeniust austasid kõik majakondsed. Selle geniuse nimel anti vanne. See oli genius familias ehk genius domus. Ka perekonnaemal oli oma geenius, keda kutsuti mõnikord Junoks. Oli ka inimühenduse ja riigi saatja ning kaitsevaim: genius populi Romani. Ka paikkondadel olid oma geniused (genius loci)
1860, 13. august 1860 José Ignacio Pavón (17911866) 1860, 15. august 1860, 24. detsember Miguel Miramón (2) (18311867) 1860, 28. detsember 1862, 23. märts Félix María Zuloaga (3) (18131898) 1862, 21. aprill 1863 Juan Nepomuceno (18031869) Almonte 1863, 22. juuni 1863 Teodosio Lares (18061870) 1863, 25. juuni 1864, 20. mai Juan Nepomuceno Almonte Juan Bautista de Ormaechea Pelagio Antonio de Labastida José Mariano de Salas 1864, 10
jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures. Roomlased ise jaotasid oma panteoni kaheks: (1) dii indigetes ehk vanad kodumaised jumalad, (2) dii novensiles ehk hiljem laenatud jumalad. Vanim peajumalatekolmik pärines indoeuroopa ajastust: äikesejumal Jupiter, viljakusjumal Mars ja vana sõjajumal Quirinus. 6.saj. eKr etruski mõjul kolmik muutus: Jupiter, Juno (abielu kaitsejumalanna) ja Minerva (kunstide ja käsitöö jumalanna)
Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning
Reimer 13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim – geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi
13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas tähtsaimaks oli riigi
esimest pilti lateralis välisrotatsioon -horisontaalekstensi oon M. fossa subscapu- tuberculum minus -õlavarre -õlaliiges subscapu- subscapularis laris siserotatsioon lares Teised abaluu ja õlavarre lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M
Reimer 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega (nimede erinevus) ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. Kogu elus- ja eluta loodust peeti hingestatuks. Roomlased asustasid laare (ld k lares familiares - esivanemate hinged), kellele rajati kujusid ja neile tehti tähtpäevade puhul ohverdusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist ja perekonna püsimist. Riik ja religioon olid Rooma riigis lahutamatud: riigi ja inimeste heaolu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Preestrid olid riigiametnikud ning nende hulgas
olendid, kas aitasid või takistasid. Neid oli rohkem ja usuti rohkem maapiirkondades. Maal elu rohkem mõjutatud religio´st. Võib arvata, et kõrge haridustase sellist suhtumist vähendas. Ühiskond ei seganud vahele inimeste usuelule. Riik ei dikteerinud religioosset käitumist. Olid üldised pühad, kus ühiselt ohverdati ja võeti ühiselt osa pidustustest, ka teatrietendus. Algselt etenduste põhimõte oli, et kogukond oleks kõik koos. Eriti maapiirkondades palju vaime. Tuntumad laarid- lares- kaitsevaim. Penates- kodukaitsevaim. Genii- genius- geograafiliste või majade kaitsjad. Neile kõigile ohverdati ande. Nendele ohverdamine oli iga perekonna siseasi. Ohverdused lihtsad, tavaliselt enne sööki. Oli animism. Ametlik religioon, mis puudutas tervet kogukonda palju ei erinenud individuaalsest religioonist. Pidi tseremooniaid täitma, tasakaal jumalate ja inimeste vahel oli roomlaste arust pidevas ohus, sp tseremooniad. Katab pietas´e
annaabi.ee 
