turvalist kodutunnet, aga pidevalt muutuvas maailmas – ning ka Eesti on tükike sellest maailmast – on tunduvalt lihtsam olla avatud mõtlemisega ning kohaneda muutustega, integreerida muutused oma ellu. Meie juured on need, kust me oleme alguse saanud, aga kui me soovimegi jääda oma juurte juurde, siis ei jõua me kunagi viljade juurde. Sinna jõudmisel aga on vaja läbida mitut erinevat faasi. Samamoodi ei saa me olles keskeas minna tagasi lapseikka, need on erinevad etapid. See on areng, see on elu. Muutuvad maailmas muutub ka erialade populaarsus, teatud alad vajuvad ära, tulevad uued trendid ja tegevusalad – ikka sellised, millel hetkel nõudlus. Jah, võib-olla tõesti, paljud eesti noormehed ei jõuagi õpingutele, et saavutada mõnd kõrget insenerikraadi ning millegipärast jõuavad sama asja juurde hoopiski vene rahvusest noormehed ning võib-olla see tuleneb
mõtetena Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel - Kõik vaimsed funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus Egotsentriline kõne - See kui palju laps räägib n-ö iseendale - On planeeriva ja reguleeriva funktsiooniga - On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks - Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka Lähima arengu tsoon - Metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust - Lapes teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas teiste poolse juhendamise kogemuse kaudu Peamised mõisted - Sensomotoorne, preoperatsionalane, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide periood; postformaalne mõtlemine - Representatsioon, skeem, assimilatsioon j akohandamine - Harjutamisemeetod -
objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) *Võgotski õppimine : Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Nt Luria ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld - Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas - Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat.Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes.
· Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil · Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine · Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Võgotski õppimine · Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. · Luria (1959) ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. · Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas · Bioloogilised ja kultuurilised tähised · Suguküpsus · Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat · Kiired muutused füüsilises arengus
müüditõlgendused. Maadeavastusega (meresõitjad ja konkistadoorid) seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Uus materjal nt Uus- Hispaaniast, Indiast ja Hiinast, isegi indiaanlastelt. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. Sarnasuste leidmine india ja kreeka müütide vahel. Põhjendus: müüdid tekkisid siis kui loodusnähtuse algpõhjusi otsides neid isikustama hakati; müüdid kuuluvad inimkonna lapseikka ja peegeldavad loodust poeetilise tarkusega; müüt kui positiivse enesehinnangu kandja. 19 sajandi käsitlused: müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmiseni käib müüdi enda kaudu; müüdid on meteoroloogiliste nähtuste üldistused, millest hiljem arenenud taevanähtuste, allilma jne müüdid; müüdi on tekitanud ratsionaalne soov mõista loodust. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E
▪ 60-65 üleminek hilisesse täisikka ▪ üle 80 hiliseim täisiga ▪ hoiakud ühiskonnas: "mida vanem, seda rumalam", "vana on õnnetu ja üksik" ▪ tegelikult: mida vanemaks inimene muutub, seda rigiidsemaks muutub ta mõtlemine - lihtsustamine, mustvalge mõtlemine; kogeb rohkem positiivseid emotsioone ja uuringute järgi rohkem rahuldust pakkuvaid suhteid > nagu tagasiminek lapseikka ▪ palju kaotusi (elukaaslane, mõnikord ka lapsed), aga suudetakse võtta elu loomuliku osana ▪ vananemine sõltub väga palju indiviidist ja eluviisidest ▪ tänane vananemine on teistsugune kui aastakümneid tagasi, tänane 70-aastane käitub nagu 50- aastane aastakümneid tagasi ehk vanad inimesed on ajas muutunud nooremaks ▪ vanur võib ise tunda end noore või vanana ja käituda vastavalt
Mängud, rollimängud on väga olulised laps tekitab ise omale lähima arengu tsooni olukorra, mängib läbi asju, mida ta tegelikult veel päris täpselt ei oska. Mängul kui õppimistegevusel on hästi suur tähtsus. EGOTSENTRILINE KÕNE: Sellel on planeeriv ja reguleeriv funktsioon. On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks. Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Näiteks: Luria (1959) ülesanne: pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. Eelkooliealised satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Egotsentiline kõne on seega iseenda juhendamine lapsel. See on oluline faktor, mis aitab sotsiaalseid mõttekäike internaliseerida. Iseenda verbaalne juhendamine on mõtlemist,
internaliseeritakse indiviidisiseseks Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Luria (1959) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. o Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kaasaegsed sotsio-kultuurilised käsitlused Kultuurinormid mõjutavad laste igapäevaelu ja seeläbi ka nende võimalusi õppimiseks.
annaabi.ee 
