• Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane
kadu. Iseloomulikud on ka rinna või lõua kõrgusel labakätega tehtavad stereotüüpsed looklevad väänamis- või pesemisliigutused, käte stereotüüpne niisutamine süljega, oskamatus õigesti toitu närida, sagedad hüperventilatsiooniepisoodid ning peaaegu alati võimetus kontrollida pärasoole ja kusepõie tegevust. Sageli täheldatakse ka keele suust väljaajamist, süljevoolu ning omandatud suhtlemisoskuse kadu. Retti sündroomi korral on varases lapseas tüüpiline, et kuigi need lapsed ei kontakteeru sotsiaalselt ümbritsejatega, säilitavad nad teatava sotsiaalse naeratuse või vaatavad inimestest mööda või läbi (kuigi sotsiaalne suhtlemine võib sageli areneda hiljem). Seismine ja kõnd muutuvad ebakindlaks, nad hakkavad harkisjalu seisma ja kõndima, nende lihased on hüpotoonilised ning liigutused halvasti koordineeritud. Tavaliselt areneb skolioos või küfoskolioos. Umbes pooltel juhtudest
afaasia Häire tägajärg on: tumm vaikimine või katkendlik, telegraafi stiilis kõne. Sensoorne afaasia (e. impressiivne): patsiendid on võielised end kõnes ja kirjas väljendada kuid ei saa aru, mida neile üteldakse. Inimesed räägivad kiiresti ja vabad – kuid ütlevad nad tegelikult väga vähe (sõnakompott). „Ma olin seal teises, ja siis pärast seda, kui nad olid ma olin seal“ See afaasia põhjuseks on nn Wernike keskuse kahjustus. KESKMINE LAPSEIGA. KOOLI MÕJU I Keskmises lapseas mõjutavad laste arengut väga palju nende kogemused kooliga. Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“.
Sellised on Apolloni, Atemise ja Aphrodite ümbes. Adonis oli seotud Aphrodite armastusega ja lõpuks suri. Teine oli Attis, keda armastas Kybele. Ta sureb ka. Kangelaste maailmas Hippolytos, kus konkurents toimub kahe jumalannna vahel, hukkub enne abielu. Need on kõik ilusad noormehed, eks surevad noorelt. Ka Narcissos. · Edukas kangelane. Parin näide on Zeus. Tema sünnib hüljatakse ja kasvatatakse kellegi teise poolt üles teda ohustatakse lapseas kasvab suureks vägiteod kukutab oma eelkäia kehtestab võimu järgneb abielu. Tavaliselt partner tuuakse kuskilt. Osaliselt läheb ka Dionysus sinna alla (v.a eelkäia kukutamine ja vägiteod). Perseus oli ka ideaalne elulooga, lähtudes täpselt skeemist. Kangelastest veel Oidipus, Paris, Herakles osades elamentides. Iason, Theseus ja ka Achilles Üleüldiselt. On olemas kahepoolne jumalanna, kellel on kamp ümber, kes on ka kahepalgelised meistrid, kavalpead
seotud kui tänapäeval; (2) lapsed töötasid juba varajases eas, et teenida perele elatist; (3) mõnede religioossete vaadete kohaselt on ajaloos õhutatud laste julma kasvatust-kohtlemist, õigustades näiteks laste ihunuhtlust (Wiehe, 1998). Minevikust pärit müüdid ja uskumused võivad mõjutada inimeste suhtumist lapse väärkohtlemisse või teha preventsiooni ja sekkumise selles vallas raskeks. Nii on uurimistulemused näidanud (Markowitz, 2001), et lapseas kogetud vägivald on seotud täiskasvanueas hoiakuga käsutada vägivalda elukaaslase suhtes ning see hoiak vahendab vägivalla käsutamist laste ja elukaaslase vastu. Inimeste hoiakutel ja suhtumistel on tähtis osa nende tegeliku käitumise mõjutajana seoses perevägivallaga, k.a. lapse väärkohtlemisega. Täiskasvanute käitumist võivad mõjutada minevikust pärit müüdid ja hoiakud seoses lapsekasvatamisega.
5. Hälbekäitumise kulturoloogilised seletused. E. SUTHERLANDi subkultuuri hälbeteooria järgi õpitakse hälbekäitumist niisamuti nagu igat teist käitumisvormi. Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega
12. Hälbekäitumise kulturoloogilised seletused. E. SUTHERLANDi subkultuuri hälbeteooria järgi õpitakse hälbekäitumist niisamuti nagu igat teist käitumisvormi. Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et
annaabi.ee 
