1) kui mõlemad pinnad on pöördpinnad 2) nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) telgede tasand on mingi ekraaniga paralleelne 54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Abisfäär, mille raadius on miinimum (see ring puutub üht tasandit ja lõikab teist) 55. Milliseid pindu nim. laotuvateks pindadeks? Pindu, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni, rebene, ei lähe volti. 56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid – silindriline; kolmnurgad – kooniline. 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber sümmeetriatelje. 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad Pöördellipsoid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline hüperboloid, pöördparaboloid,
a) mõlemad pinnad on pöördpinnad; b) nende pöördpindade teljed lõikuvad; c) telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 23. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 24. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pindu, mida on võimalik tasandiks painutada. 25. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Joonpinnad- kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 26. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline Kolmnurgad kooniline. 27. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeertiatelje. 28. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
100. Misjuhtumll kahe telst jarku pinna IOlkejoonlagub kaheks telst jarku jooneks (Monge'l teoreemi sonastus)? * Kul kaks teist jarku pinda puutuvad kolmandat teist jarku plnda joonl mooda, slls nende kahe pinna loikejoon lagub kaheks teist jarku jooneks, mille tasandld Uiblvadpuutujate tasandlte lolkeslrget lOt. Milliseid plndu nimetatakse laotuvateks plndadeks? * Pindu mlda saab deformeerldatasandlks 102. Nlmetage koik laotuvate plndade lilgld. - * Silindrilised , koonilised - ja puutujatepinnad 103. Missugustest tasaplnnalistest kujundltest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna 18hlslaotus? * 1) Silindrilisel vOie'~I . ? - ristkillikud . 2) Koonilisel -kolmnurgad vOi1~llg1d1? 104. Kuldas teklb telst jarku poOrdplnd? * Teist jlirku pOordpindtekib teistjarku joone poorlemiselUmberoma
c. Telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 22. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27
c. Telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 22. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27
74. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 75. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kvaliteeti muutmata, nimetatakse laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks. Pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti. 76. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Silindrilised - , koonilised ja puutujatepinnad. 77. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? 1) Silindrilisel ristkülikud või ellipsid?? 2) Koonilisel kolmnurgad või ringid?? 78. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 79. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
1) Mõlemad pinnad on pöördpinnas 2) Nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) Telgede tasand on ekraaniga paralleelne 54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab 55. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Mida on võimalik tasandiks koolutada 56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Joonpinnad- koonline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind 57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid- silindriline; kolmnurgad-kooniline 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
99) Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 100) Mis juhtumil lagub kahe teist järku pinna lõikejoon kaheks teist järku jooneks (Monge'i teoreemi sõnastus)? Kui kaks teist järku pinda puutuvad kolmandat teist järku pinda jooni mööda. 101) Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pindu, mida saab painutamisel deformeerida tasapinnaks. 102) Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Koonilised ja silindrilised pinnad ning puutujate pinnad. 103) Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a) silindrilise pinna ristkülikutest ja trapetsitest b) koonilise pinna kolmnurkadest 104) Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 105) Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
Mis juhtumil kahe teist järku pinna lõikejoon langub kaheks teist järku jooneks (Monge'i teoreemi sõnastus)? Kui kaks teist järku pinda puudutavad ühte ja sama kolmandat teist järku pinda jooni mööda, siis need kaks pinda lõikuvad kahte teist järku joont mööda, mille tasandid läbivad puutejoonte tasandite lõikesirget (Monge'i teoreem). 101. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? mida on võimalik tasandiks koolutada 102. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Joonpinnad kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 103. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; kolmnurgad kooniline. 104. Kuidas tekib teist järku pöördpind? tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeertiatelje. 105. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
juhtumid Allpool vaatleme ainult praktikas enam- esinevaid teist iiirku pindade l6ikumise erijuhtumeid. 30 xui kahel teist jdirku pinnat on uhine Joon.519 s0mmetriatasand,siis nende pindade l6ikejoone summeetriliste poolte rist- projektsioonidsummeetriatasandil lange- Mittelaotuvaid pindu pole v6imaliktasandiks vad kokku iiheks ja samaks teist jdrku koolutadaja nende tinqlaqtusedsaadakse jooneks. laotuvate pindade osadest koostatud ldhis- mudelitelaotusena. Praktiliselt tuletatakse aga ka laotuvate Lauses toodud seaduspiirasuse illustree- pindadelaotusi ldhismudelite jdrgi. Selleks rimisekssobivadjoonistel5.16ja 5.18esitatud asendatakse antud k6verpind niisuguse niited. Neljandatjdrku ruumik6verad projektee-
annaabi.ee 
