Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet.
suhtlemine ja kultuuriline taust. Ühiskonda, kus me elame iseloomustab kultuuriline paljusus. Erinevad kultuuritaustadega inimesed peavad sageli olulisteks erinevaid asju, see peegeldub näiteks teistsugustes kommetes, eluviisides ja käitumises. Erinevate inimeste rahulik kooselamine on võimalik ainult tänu vastastikusele mõistmisele. Suhtlemisel juhindub inimene sellest, mida ta peab õigeks ja valeks, st väärtushinnangud mõjutavad elus langetatavaid otsuseid. Inimene teeb meelsasti seda, mida ta õigeks peab. Kui ta väärtustab ausust, siis ta proovib mitte valetada. Kui ta tähtsustab teadmisi- ta õpib. Sattudes vastuollu oma tõekspidamistega, tunneb inimene end ebamugavalt ja nagu milleski süüdi. Toimides oma tõekspidamistest lähtuvalt, on inimene endaga rahul. Rahulolematust võib inimene tunda ka siis, kui teised käituvad vastupidiselt tema väärtushinnangutele. Loodusesse jalutama
keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus, millega ettevõtja peab arvestama. Samuti avaldavad mõju pangad ja muud finantseerimisallikad. Ettevõttesisene mikrokeskkond. Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkonna moodustavad ettevõtte omanikud, juhid ja töötajad. Ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused tulenevad just ettevõttesiseset keskkonnast ja sellest omakorda sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Sisekeskkond on omanike ja ettevõtte juhtide poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Ettevõtteväline mikrokeskkond. Tarbijad. Turumajanduse tingimustes on tarbijatel kõige suurem mõjuvõim. Tarbijatest sõltub, kas ettevõte kujuneb edukaks või mitte
ja ühele mõõtebussile külge mobiilsed seadmed, millega vaadeldi teedeseisukorda ning võrreldi siis teeilmajaamade omadega, et suuta paremini ennustada nii tulevast ilma, kui ka ilmajaamade vaheliste teelõikude hetkeilma paremini määratleda. Mina näen selles väga suurt potensiaali, kui suudetakse näiteks jõuda suurema mahulise koostööni mõne bussifirmaga ning pidevalt töötav süsteem, siis saadav informatsioon oleks ülimalt täpne, mis aitaks parandada langetatavaid otsuseid ja oleks palju ülevaatlikum. Sealt edasi näeksin mina loomuliku edasiminekuna juba erinevate andurite lisamist, mis oleks võimalised juba tegelema teelõikude inverteerimise ja kaardistamisega. Ehk siis pildilise ülevaate tegemisega, mis on reaalajas uuenev. 17 KOKKUVÕTE Referaadis on kirjeldatud erinevaid võimalusi taristu uurimiseks. Taristu uurimine on pidev tegevus
Ettevõtlus- ehk ärikeskkonnas edukalt hakkama saamine sõltub konkreetsest ettevõttest, selle omanikest ja töötajatest, äriplaani vastavusest reaalsetele keskkonnatingimustele jpm teguritest. Ettevõtte sisekeskkond haarab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid (tingimused, sündmused, üksused, ressursid, juhtimisstiil, organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on kontrollitav omanike ja ettevõtte juhtkonna poolt ning valdavalt allub juhtimisele. Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõte tegutseb. Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel. Eristuv ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest
ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus, millega ettevõtja peab arvestama. Samuti avaldavad mõju pangad ja muud finantseerimisallikad. Ettevõttesisene mikrokeskkond. Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkonna moodustavad ettevõtte omanikud, juhid ja töötajad. Ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused tulenevad just ettevõttesiseset keskkonnast ja sellest omakorda sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Sisekeskkond on omanike ja ettevõtte juhtide poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Ettevõtteväline mikrokeskkond. Tarbijad. Turumajanduse tingimustes on tarbijatel kõige suurem mõjuvõim. Tarbijatest sõltub, kas ettevõte kujuneb edukaks või mitte
käsitletud meetodite alusel, tuleb asuda projeki valikult, mida kavatsetakse finantseerida. Kuid lisaks eeltoodud valiku alustele tuleb arvestada veel täiendavaid mõjutegureid. a. Projektitüüp- esitatud projektid võivad olla kahte tüüpi i. Sõltumatul projektil on kindel ühetähenduslik eesmärk. Sellise projekti heaks kiitmine või tagasi lükkamine ei mõjuta teiste projektide kohta langetatavaid otsuseid. Näide. Firma kavatseb uue hoone ehitamist ja uue arvutisüsteemi rakendamist. Kui firma valib neist ühe ei taksita see raha olemasolu ka teise valikut ii. üksteist vastastikust välistatavad projektid on ühesuguse eesmärgiga kuid erineva lahendus varjantidega. Ühe projekti heaks kiitmine tähendab alternatiividest loobumist
34 N. Cowdery. Independence of the Prosecution. Arvutivõrgus: http://www.lawcouncil.asn.au/fms/speeches/Rule%20of%20 Law/Session%204%20Nicholas%20Cowdery.pdf. JURIDICA VIII/2011 563 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas langetatavaid otsuseid, et määrata nende juhtumite menetlemise viisi, ega sundida prokuröre oma otsuseid muutma.*35 Samas üldiseid juhiseid, nagu näiteks pöörata mõnda tüüpi kuritegudele suuremat tähelepanu ja menetleda neid kiiremini, ei peeta problemaatiliseks. Seda nähakse poliitika kujundamise ühe osana, mille üle ongi pädev otsustama parlament või valitsus.*36 Ka Peter Taki analüüsis leitakse, et absoluutne pro-
annaabi.ee 
