veereziimist, mis võib, olenevalt hüdrogeoloogilistest jm. oludest, osutuda igas konkreetses kohas kas positiivseks või negatiivseks.Faktilise katteta on ka väide, et langatuste alast ei saa enam tootlikku põllu või metsamaad. Kolm aastat kestnud uuringud 0,51,5 meetri sügavuste kaevandustekkeliste maapinnalangatustega aladel näitavad, et sealt saadakse meie oludes teravilja, kartuli ja heintaimede normaalset saaki: kolme aasta keskmisena ei erine see langatuse põhjas oluliselt sellest, mida saadakse langatuseäärselt tervikult. Suuri erinevusi ei ilmnenud ka langatuse põhja ja terviku mulla veereziimis ja huumusesisalduses. Lubatud kolmest kraadist järsema piirkaldega nõlvad hõlmavad alla viiendiku uuritud langatustest põllul. Normaalsele lähedast viljelemist võimaldavaid langatustega põlde võib igaüks näha TammikuKukruse maantee ääres kaevanduse nr. 2
lõõrist enamasti plahvatusega. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Nt: Vesuuv, Fuji. Kilpvulkaanid magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa). Nt: Islandil, Uus-Meremaal Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tipu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused:: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine
tuhk kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud aktiivne vulkaan- vulkaan, mis aeg-ajalt purskab kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel pole pursanud suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal lõõrvulkanism- kaldeera e. hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse vüi langatuse käigus tekkinud süvend, kuhu võib tekkida järv lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv mudavool e. lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning kivimaterjali segu, mis valgub mööda vulkaani nõlvu alla fumarool- vulkaanilisel alal ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum ja kollast värvi sadestav gaas kuumaveeallikas e. geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas
loodeosas.Maakera tähtsaim vulkaaniline nähtus on merepõhi. Basaltse magma piirkondades tekivad kilpvulkaanid, näiteks Hekla Islandil, mauna Loa Havail. Keskpurskevulkaanid- pursked toimuvad tsentraalse kanali kaudu *võivad hargneda lisalõõrid, tekivad väiksemate mõõtmetega koonused-parasiitkraatrid Etna , Kljutsi Mõnede suurte kraatrite nõlvad võivad aja jooksul magmakolde tühjenedes hävineda ja nende kohal tekivad langatuse tulemusel ümmarguse tasase põhjaga nõod-kaldeerad. Nõo ulatus võib ulatuda mõnekümne km-ni. Kaldeera põhjas võivad kujuneda uued vulkaanikoonused ,mis on kaldeera seintest eraldatud ringikujulise nõoga . Laamade kokkupõrkevööndis on magma pärit osaliselt mandrilise laama alla sukeldunud basaltsest merepõhja laamast. Kerkiva magmaga seguneb ka mandrilise maakoore kiviainest. Nii tekib happeline( SiO2) magma, mis on tunduvalt paksem, ja alla 1000 kraadise temperatuuriga
Jõe lang-piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga(ühikuks on m/km).jõe langus-piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe. Jõe sändiprotsessid-voolava vee kulutav, kuhjav ja transportiv tegevus jõe sängis. Jõe veereziim-jõe veetaseme ajaline muutumine.jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandis, mis suurvee ajal ujutatakse. Kaldeera ehk hiidkraater-vulkaani tippu pahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.Karstumine-kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite(lubjakivi,dolomiit, kips jt) murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid
, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. 7. Humifitiseerumine- aitab moodustada mulda huumust. Surnud taime massi kõdunemine, edasine lagundamine. 8. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus 9. Igikelts e.kirsmaa- kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. 10. Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. 11. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. 12. Karstumine- kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. 13. Keemiline murenemine- on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine. 14. Kivimite ringe- on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. 15. Kontinentaalne e
Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. lõõrvulkanism- Lõõrvulkaanist väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. kaldeera- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 3km läbimõõduga süvend. lõõmpilv-kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. mudavool-vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning mitmesuguste kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. fumarool-vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast värvi sadestav gaasijuga.
juba vulkaani lõõris moodustades seal nn. Laavakorke.Nende alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse mille käigus koonused purunevad ja õhku paiskuvad gaasipilved ning kivimitükkide,tuha ja laavatilkade segu.Kihtvulkaanid paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumsie alal. Kaldeera- ehk hiidkraater on vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend.(nt.St.Helensi vulkaan) - Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: 1.Lõõmpilved-kuum,gaasidest,tuhast koosnev vulkaanipurskepilv 2.Mudavoolud-ehk lahaar tekib vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga,rulludes mööda vulkaani nõlva alla. 3.Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked 4
annaabi.ee 
