Meioosi esimese poole jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku. Meioosi II osa on analoogiline mitoosiga, erinevuseks on et jagunevad 2 haploidset rakku. II profaas kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem. II metafaas koonduvad kromosoomid raku keskossa. II anafaas kromatiidid lahknevad eri poolustele. II telofaas tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Lambihari kromosoomid meioosi I profaasi diploteeni rakkudes . Polüteenkromosoomid suur kromosoom. Tekivad kui mitu ringi replikatsiooni tekitavad mitu õde kromatiidi ja need jäävad kokku. Buffid paksendid kromosoomil. Balbiani rõngad lokaalselt despiraliseerunud DNA, kus toimub transkriptsioon. Esinevad ainuraksetel, taimede endospermi rakkudes, loomadel süljenäärme rakkudes. Ekdüsoon süntees pidev kogu eluea vältel. Praks 4. Preparaatide fikseerimine:
koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus.
Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke - histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. Sageli nimetatakse kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli
G-vöödistus on peamine meetod, mida tsütogeneetilisel analüüsil kasutatakse. See võimaldab täpselt identifitseerida iga kromosoomi ja üles leida kromosoomide nähtavad struktuurimuutused. Mida pikemad on kromosoomid, seda rohkem vööte neile värvimisel peale tuleb. Q-vöödid/ Q-banding R-vöödid (R-banding reverse banding) Ag-NOR-vöödid T-vöödid DAPI(Distamütsiin) A-vöödid 3. Polüteenkromosoomide ja lambihari-kromosoomide võrdlus Lambiharikromosoomides toimub RNA süntees väga suurelt alalt, polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad.Lambiharikromosoomid meioosi esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5
oogeneesis on loote arengu 9. kuuks kõik ootsüüdid jõudnud diploteeni staadiumisse ja seal meioos peatub (staadiumi nimetatakse siis ka diktioteeniks). Edasine meiootiline jagunemine toimub ootsüüdi küpsemse käigus tsükliliselt suguhormoonide toimel. Nii kestab diktioteen ootsüütides 12- 50 aastat. Diktioteeni kromosoomid on lambiharikromosoomid, kus toimub aktiivne RNA ja valkude süntees. · diakinees- selles staadiumis lõppeb RNA süntees, kaob kromosoomide lambihari välimus ja jätkub nende kondenseerumine. Kromosoomid eralduvad tuumamembraani küljest ning valgusmikroskoobis saab bivalendis eristada 4 kromatiidi. metafaas I- lühikeses prometafaasis kaob tuumamembraan. Järgnevalt kogunevad bivalendid metafaasiplaadile. Kahe mitoositsentri vahele moodustub mitoosikääv. Homoloogsed kromosoomid, mida kuni anafaasini hoiavad koos kiasmid, orienteeruvad juhuslikult pooluste suunas.
kromosoomide territooriumid ja kindla struktuuriga kromatiinivaheline ruum, milles asuvad makromolekulide kompleksid juhivad DNA replikatsiooni ja parandamist ning mRNA transkriptsiooni ja splaissingut; homoloogilised kromosoomid ei lokaliseeru samas kohas Mõranenud gloobulid – fraktaalsed gloobulid – sõlmevabad struktuurid, milles DNA on küll tihedalt pakitud, kuid samas säilib võimalus igat genoomi lookust vabalt kokku ja lahti voltida. 10. Lambihari kromosoomid. Amfiibide ootsüütide tuumades on näha nn lambihari kromosoome, mille kromatiini fiibrid on lahti hargnenud ja moodustavad kaugele väljaulatuvaid linge. Samasuguseid linge võib näha ka inimese rakkude tuumades, kui seal toimub laiaulatuslik geeniekspressioon (sellised lingud sisaldavad 50 000 kuni 200 000 nukleotiidipaari) 11. X kromosoomi inaktivatsioon, Barri kehake. Inimestel on sugukromosoomides kas XX või XY kromosoomid. X kromosoom on suur
toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nimetatakse neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- 1. Profaasi, nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Paljude liikide ootsüütidel peegeldub raku suur biosünteetiline aktiivsus kromosoomide erilises struktuuris. Need dekondenseeruvad osaliselt ja moodustavad külgmisi silmuseid (dekondenseerunud DNA lõigud). Selliseid kromosoome nimetatakse lambihari-kromosoomideks. Neilt toimub väga intensiivne RNA transkriptsioon. Spermatogoonid tekivad ka primaarsetest idurakkudest. Osa spermatogoonidest alustavad aga meiootilist jagunemist, - neid nimetatakse nüüd spermatotsüütideks. Pärast meioosi 2. jagunemist moodustuvad haploidsed spermatiidid, mis edasise diferentseerumise käigus (spermiogenees) moodustavad küpseid sperme. Spermatogeneesi erinevus oogeneesist 1
annaabi.ee 
