1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl). 1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993. aastal tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan' Mastor ja Erzjava. 1994. aastal kuulutati Mordva ANSV vabariigiks. Uskumused Valdavaks usuks õigeusk Vähesel määral ka vanausulisi 20. sajandi lõpus levis ateism Mitmesugused uususundid Riietus Paksemad üleriided kalevist kuued ja kasukad Talvised rõivad seljalt kurrutatud lambanahksed kasukad Pildil: kasukas or, vatimantel nankakoos laia vööga gushak, jalas vildid tjoplõ Sügisene riietus: vatijopp pal'tok Tänapäeval ei kasutata enam traditsioonilist kodukootud üleriiet Ostetud või õmbleja juures tehtud mantel.
ja teadussaavutustega ning õppis mitu kuud Hollandis laevaehitust. Kui ta Venemaale tagasi läks, hakkas ta seal kohe ehitama merelaevastiku, arendama trükitööstus, reformima riigi valitsemist ning rajama euroopalike teadusasutusi. Venemaa pidi euroopalikuks saama ka väliselt. Peeter lasi bojaaridel habemed maha ajada ning käskis neil kanda euroopalikke riideid. Need muudatused põhjustasid palju pahameelt, sest habet peeti väärikuse näitajaks ning senised pikad lambanahksed kasukad sobisid Venemaa karmi kliimasse oluliselt paremini kui Prantsuse lõikega rõivad. Need, kes habet maha ajada ei tahtnud, pidid hakkama maksma habememaksu. Peeter I reformide kaugemaks eesmärgiks oli Venemaa majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvatamine ning riigi suurendamine. Põhjasõjas õnnestus tal jagu saada oma vanast vaenlasest Rootsist ja vallutada endale Läänemere idakallas, varem puudus Venemaa kaupmeestel soodne juurdepääs Euroopa turgudele.
et voldiharjad oleks püstiasendis. Voldid langesid vabalt. Seljakaare lõikeil on händade alguses punase kaaruspaelaga tehtud kaheksaharaline käpp. Kogu pikk-kuub piirati punasevillase kaaruspaelaga. Hõlmade kinnituseks on vöökohal kaks paari vaskhaake. Pikk-kuue allääre laius on 3 meetri ringis. Pikk-kuuega sama lõikega õmmeldi ka linased rööd ja lambanahksed kasukad. Peakatted Neiud kasutasid pikkade juuste kooshoidmiseks ja peaehtena võrukujulist pärga. Abielunaiste peakate oli 19.sajandil tanu. See õmmeldi linasest kangast, serva aeti
all, limpsis niiti ja laksutas tollipulka". Et head karusnahka saada, söödeti Paistus villalambaid kõvasti. Neile anti jahu, nende hein pidi olema leheline ja neid joodeti puhta veega. Naha saamiseks peeti taludes vanu lambaid, kelle vill lasti pikaks kasvada. Nahka pargiti enamasti talviti küünlapäeva paiku, sest siis oli nn. vaikne aeg. 6 Näiteks Tarvastus olid valged puusadega lambanahksed kasukad, mis olid kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Teade Jakob Hurda rahvaluulekogust ütleb, et naistekasukad olnud külgedel punaste-mustade nahkadega rihmutatud (Voolmaa 1990a: 31). Liignahad kaunistasid kasuka hõlmu, kraed, õlgu, varrukaid, külgi (vöökohast allääreni) ja alläärt. Varrukaotsi, hõlmade ja küljelõhandike servi ning ka alläärt kaunistasid peale nende tuhkrunahast ribad (Trees 1957: 57). Veel on
tulenev erinev majanduslaad. Saaremaa naised kandsid pikkade varrukatega särke ja liistikuid, Hiiumaal aga käiseid. Käised olid tavapärased ka Muhus, kuid 19. sajandil said neist vaid traditsioonilised pruudi- või noorikurõivastuse osa. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. Saatel panid naised pähe lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud või üllid, mis on sarvedega või baretikujulised lambanahksed talvemütsid. Saaremaal kandsid naised ka kootud tuttmütse. Meeste ülikonnad ja ülerõivad oli värvilt lambapruunid või -mustad, Saaremaal Sõrve poolsaarel ka hallid. Saare mehed ei võtnud ülejäänud Eesti meestega ühiselt omaks lühikest kuube ega põlvpükse. Vöö Vöödel ja paeltel oli rituaal- ja kinkeesemetena kindel koht eesti rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid eesti käsitöö- ja rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks
Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed. Ülekuumenemisel ei tohi kanda kummiriietust
Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed. Ülekuumenemisel ei tohi kanda kummiriietust
Inari põhjapõdrakasvatajate püstkojas võis jaotus olla järgmine: vasakul tagumises osas peremees ja perenaine, ukse pool nooremad lapsed, tagumises parempoolses osas suuremad lapsed, siis teenijad ja juhuslikud külalised. Kui kojas elas kaks peret, siis kuulus kummalegi perele üks pool kojast. Magama heites võeti pea alla kotid, mis muidu kojapuude küljes rippusid, või olid patjadeks põdrakarvaga täidetud kotid. Peale võeti villased või lambanahksed tekid, põdrakarjustel olid kaasas purjekangast katted. Sügisest peale magati põdranahksetes kasukates ja kinnitamata paeltega nahkjalatsites. Nii kojas kui muudes magamispaikades võidi suvel sääskedest vabanemiseks ja talvel pakasega kasutada puuvillasest riidest õmmeldud sisemist ,,telki", mis kinnitati katuse või lae külge ja tõmmati alumises osas pingule seinte ja püstiste puukeppide vahele. Koja püstitamiseks kulus kahel mehel umbes veerand tundi
annaabi.ee 
