3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud söödaratsioonid) 20
loomakasvatusele? Peamiselt on spetsialiseeritud taimekasvatusele, kuid mingil määral tegeletakse ka loomakasvatusega. 1) Peamised põllukultuurid Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit, suhkrupeeti ning viinamarja. Samuti tsitrusvilju ja parasvöötme puuvilju. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast. 2) Enamarenenud loomakasvatusharud Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad, pardid ja kalkunid, on väga tähtsal kohal. On ka mõningaid alternatiivseid harusid nt. punahirvede kasvatus. Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? (küsimus nr.3) 1) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Kuna Prantsusmaa toodab põhiliselt kõik ise, varustab ta ka ennast enamus toodetega ise ehk siis teravilja, piimatoodetega, mereandidega, puu - ning
sest see sõltub paljudest erinevatest etappidest alates lammaste aretusest, söötmisest, pidamisest, villa pügamisjärgsest käsitlemisest (sorteerimine, pesemine, säilitamine), villa töötlemisest, aga ka lambakasvatajate villa- alastest teadmistest. 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus Arenenud põllumajandusega riikide eksisteerib piimalambakasvatus erinevate piimasaaduste tootmiseks, eriti lambajuustu tootmiseks. Lambajuustu tootmisele ollakse spetsialiseerunud Prantsusmaal, Suurbritannias (näiteks sinihallitusjuust Rokfori juust jt.), juustu ja jogurti tootmisele Hispaanias. Vahemereäärsetes riikides toodetakse nii lambajuustu, jogurtit kui kohupiima (Kreekas- Feta juust ja kuulus lambapiima jogurt, Itaalias juust Sitsiilia Canelotti, kõva juust Pecarino, värske juust Riccota Romana). Türgis peetakse lambaid paljudes, väikestes kodumajapidamistes koos kitsedega, kus uttede piimakus ei ole kõrge
Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esireas. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad ja pardid. METSANDUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud
Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esikohal. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad, pardid ja kalkunid, mängib suurt rolli. On ka mõningaid alternatiivseid harusid nt. punahirvede kasvatus. Eksporditakse väga palju veini, teravilja ning suhkrupeeti ja ka puitu. Enda tarbeks kasutab riik veini, teravilja, loomi, piima ja kalu. Prantsusmaa rannikul asub üks tähtsaimatest püügipiirkondadest, kust püütakse näiteks sardiine, ansooviseid, makrelle ja ka turska. Ookeanipüügiga ei tegelda.
lüpsiseadmetel tavaliselt 40... 50 kpa, pulsisagedus on 90...120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989). Eestis piimalammaste kasvatamine on äärmiselt väikesemahuline. Autori teada toodi 2001. a Eestisse Belgiast 5-6 flaami piimalammast (Flemish Sheep). Käesoleval ajal kasvatatakse piimalambaid ühes talus Saaremaal. Piim Arenenud põllumajandusega riikide eksisteerib piimalambakasvatus erinevate piimasaaduste tootmiseks, eriti lambajuustu tootmiseks. Lambajuustu tootmisele ollakse spetsialiseerunud Prantsusmaal, Suurbritannias (näiteks sinihallitusjuust Rokfoori (Roquefort) juust jt.), juustu ja jogurti tootmisele Hispaanias. Vahemereäärsetes riikides toodetakse nii lambajuustu, jogurtit kui kohupiima (Kreekas - Fetajuust ja kuulus lambapiima jogurt, Itaalias juust Eestis on lambaid kasvatatud ikka liha-, villa- ja nahkade pärast. Viimastel aastakümnetel on
sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima. Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5 asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine, Maailmas kõige suurema piimajõudlusega on friisi piimalambad. Tänapäeval eristatakse nende hulgas Ida Friisimaal aretatud saksa ida-friisi piimalammast või Lääne Friisimaalt pärit hollandi ida-friisi piimalammast. Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega,
Kõige ehedam näide on Széki küla, kus kantakse endiselt rahvarõivaid: mehed pisikesi õlgkaabusid, sinist vesti ja valget plisseeritud puhvkäistega pluusi; Széki naised riietuvad musta, leinates sajandeid tagasi türklaste poolt tapetud suurt osa selle küla elanikest. Suvekuude nädalavahetustel peetakse pulmi. Kas võibki oodata suuremat elamust, kui sattumist transilvaania pulma, kus nelisada rahvarõivais inimest laulab rahvalaule ja tantsib traditsioonilisi tantse? Loputada lambajuustu ja härjakintsu alla piiramatu koguse värske veiniga ning ungarlaste kuulus szilvapálinka ehk meie mõistes ploomipuskar ei lõpe laualt mitmel päeval. Võlu ja väge hoovab maalilistest Transilvaania Alpidest, mille kaljuseinad kõrguvad kohati kahe ja poole tuhande meetrini ning viljakad on nende jõgederohked orud. Helde loodus ja külalislahke rahvas moodustavad maagilise terviku. Despootia kiuste on külad
annaabi.ee 
