Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meeli...
osa hingest. Naisi tavaliselt õlleteo juurde ei lastud, kuid on teada ka üksikuid üle valla kuulsaid naisõllemeistreid. Linnased Üks korralik õlletegu algas juba põllul. Linnaste kasvatamiseks vajaliku vilja puhul jälgiti, et see oleks hästi kasvanud, ilusa õlgkollase värvi ja läikega. Et vältida kopitanud ja hallitanud terade sattumist õllevilja sekka, hoiduti lamandunud vilja kasutamisest. Niisiis, kes õllest vähegi hoolis, valis linnaste jaoks kõige parema vilja. Kõige levinumaks algmaterjaliks oli muidugi oder, oluliselt harvemini kasutati teisi teravilju nagu nisu, rukis ja kaer. Küll on valmistatud segaõlut, kus levinuimaks suhteks kaks osa otra ja üks osa nisu või rukist. Kaeraõlut peeti kibedaks ja seda tehti üliharva. Alustuseks vilja leotati vajaliku märgumiseni. Terad pandi kotti ja kas viidi mõnda
Lämmastikväetisi ei anta. Hernesaaki suurendavad mikroväetiste andmine. KÜLVIJÄRGNE HOOLDAMINE Pärast külvi tuleb põld rullida ja suuremad kivid koristada. Mullakooriku purustamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks soovitatakse hernepõldu enne tärkamist äestada. Kui hernekärsaka levik ja kahjustus on ulatuslik siis kasutada insektitsiide. Koristamine Herne seemned valmivad ebaühtlaselt nii taimel kui ka põllu eri osadel. Kui kasvuaasta on olnud soodne ja taimik ei ole lamandunud siis on võimalik saaki koristada kombainiga. Koristatakse kuiva ilmaga kui enamik kaunu on tõmbunud pruuniks ja seemned on kõvad. Kombainiga koristamisel tuleb jälgida et kombain oleks õigesti reguleeritud. Vastasel juhul enamik seemneid mehhaaniliste vigastustega mis langetab seemne kvaliteeti. Pärast koristust seemnemass tuleb koheselt puhastada ja kuivatada. Niiskus eraldub tiheda seemnekestaga herneseemneist aeglaselt mistõttu tuleb neid kuivatada pikka aega.
Seepärast on aegade jooksul hoolega edendatud meloni kasvatamist ja aretust ning ta on levinud paljudesse maadesse, kus teda kultiveeritakse parasvöötme soojemast piirkonnast kuni troopikani. Suve lõpust alates on melon Kesk-Aasia turgudel valitsevaid kaupu, Euroopas tuntakse teda vähe. Enamik meloni sorte ei kannata transportimist ega säili kuigi kaua, seepärast süüakse teda peamiselt kasvatusmaades. Melonitaim on üsna kurgitaime sarnane, 0,5-1,5 meetri pikkuste lamandunud vartega, kollaste õitega. Õied on enamasti nagu kurgilgi ühesoolised, kuid on ka kahesoolisi õisi olemas. On aretatud palju sorte. Viljad on väga erineva suuruse, kuju ja värvusega. On hele- ja tumekollaseid, rohelisi, kollakaspruune ja erivärvilisi joonisega vilju. Viljaliha on õrn, mahlane, lõhnav, magus, oranzikas või kreemikaskollane, harvemini valge või rohekas. Melon sisaldab sordist olenevalt 4-18%, keskmiselt 7-12% suhkruid. Orgaanilisi aineid on vähe.
läbirändel sügisel ja kevadel. Maailmas on kormorani levila väga lai ulatudes Põhja-Euraasiast Lõuna-Aafrika ja Austraaliani, osa linde on kodu leidnud ka Põhja-Ameerikas. Oma pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks, aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Koos toimub ka hilisem munade haudumine. Munad on tihti paksu vanemate väljaheidete kihiga kaetud. Tavaliselt on kormoranil viis poega, kes on algul täiesti abitud. Koorudes paljad ja pimedad pojad hülgavad seitsme nädala pärast pesa ning veel veidi rohkem kui kuu möödudes on valmis iseseisvat elu alustama. LÄÄNEMERE IMETAJAD 1. RANDALHÜLJES (Phoca vitulina) 1,6 -1,8 m pikkune ja võrdlemisi jässaka kehaga
Kaod jaotatakse otsesteks ja kaudseteks.Otsesed kaod põhjustavad terasaagi vähenemist.Avalduvad terade ja peade varisemises, terade jäämises põhu ja aganate hulka, kadudes veo ajal.Kaudsed kaod põhjustavad terade kvaliteedi halvenemist,avalduvad terade mehaanilistes vigastustes,külviomaduste halvene-mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti.Otstarbekas on koristada vili soodsate ilmade korral jaoti või eelistada tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks
Kaod jaotatakse otsesteks ja kaudseteks.Otsesed kaod põhjustavad terasaagi vähenemist.Avalduvad terade ja peade varisemises, terade jäämises põhu ja aganate hulka, kadudes veo ajal.Kaudsed kaod põhjustavad terade kvaliteedi halvenemist,avalduvad terade mehaanilistes vigastustes,külviomaduste halvene- mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti.Otstarbekas on koristada vili soodsate ilmade korral jaoti või eelistada tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks
Tärkamise ja 23 lehe staadiumi vahel vähendab äestamine taimiku tihedust 2030% ja tekitab hulgaliselt tühikuid. Seepärast ei tohi selle ajal mehaanilist mullaharimist läbi viia. Kaera äestamisel enne tärkamist järgneb ettevaatlik äestamine nelja lehe staadiumis. Vanem ja tihedam kaera taimik on hea konkurentsivõimega umbrohtude suhtes. Teravilju tuleb äestada nii tugevasti kui võimalik. Teraviljataimed võivad olla lamandunud, kuid mitte väljakistud ega juured mullast väljas. Mitmeaastaste umbrohtude (juurumbrohtude) nagu h. orashein, põldohakas, põldpiimohakas jt. puhul on efektiivsemaks hanijalg tööorganitega vaheltharija. Kui reavahe on umbes 16 cm (ja rohkem), saab teostada reavahede harimist. Kombinatsioonis vaheltharija ja äke teevad parima töö. Vaheltharija poolt äralõigatud mullakiht murendatakse äkke poolt ja umbrohud kammitakse paremini välja. Äkkega saab harida mitu korda,
Lehed väga väikesed, ristvastakuti asetsevad, kolmetahulised. Tipmistel võrsetel on rohkesti lillakaid õisi; õied väikesed (2,5-3 mm pikad), neljatised. Õied on väga nektaririkkad, lõhnavad ja meelitavad ligi palju putukaid. Õitsemine algab juuli lõpus ning kestab septembri alguseni. Viljad (kupar) valmivad septembris, seemned levivad tuule ja vee abil. Taim paljuneb seemnetega, vegetatiivselt ei paljune, sest lamandunud varred küll juurduvad, kuid ei eraldu kunagi emataimest. Kasutamine: hästi tuntud meetaim, annab tumedat, veidi mõrkja maitsega mett. Loomasööda vähesuse korral on kasutatud lehissöödana ja ka loomadele allapanuks. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud on rohkesti kultuursorte. Kanarbikuga lõnga värvides saab kollaseid ja pruune toone. Kasutatakse naha 17
annaabi.ee 
