mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu areng. Eesti kui e- riigi ainulaadsus seisneb just erinevate lahenduste sisulises tugevuses ja laialdases kasutuses. Ka tehnoloogiliselt väga kõrgelt arenenud riikides ei ole veel suudetud saavutada sellist e- ühiskonna funktsionaalsust ning e-lahenduste sidusust nagu me näeme tänases Eestis. Küll aga pidurdab meie majanduskasvu IT spetsialistide nappus.
ja kehamassist ja need on esitatud tabelis. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Vabapidamisel või lammaste jalutusalal viibimisel läheb poegiv utt tavaliselt ise ehitisse, kus põrand on kaetud kuiva põhuga. Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima. Külmal ajal saab sellise sulu kohale riputada tallede soojendamiseks spetsiaalsed lambid. Uttede ja tallede eraldamine individuaalsulgu kindlustab tallele suurema elujõulisuse, vähendab orvuks jäävate tallede arvu ja vähendab oluliselt tallede surevust. Vahetult peale talle sündi kontrollitakse, kas utel on ternespiima. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab
Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Vabapidamisel või lammaste jalutusalal viibimisel läheb poegiv utt tavaliselt ise ehitisse, kus põrand on kaetud kuiva põhuga. Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima. Külmal ajal saab sellise sulu kohale riputada tallede soojendamiseks spetsiaalsed lambid. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima
Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem 6) Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse peamised põhjused: Abordid ja surnultsünnid (40%) – infektsioonihaigused, ainevahetushaigused, uttede mehaanilised vigastused, loote mürgistused. Tallede külmumine ja nälgimine (30%) – halb söötmine ja pidamine; farmeri oskamatus hooldada nõrku tallesid; probleemiks eelkõige väikese (alla 3kg) sünnimassiga jõuetud talled.
Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴ 50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse põhjused: abordid ja surnultsünnid, tallede külmumine ja nälgimine, nakkushaigused. Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga.
Gregory Bateson: loomade kommunikatsioonis on raske väljendada ei-d, ainus võimalus on luua olukord, kus miski toimuks, aga käituda vastupidiselt (nt puhastamine: sellelt distantsilt oleks võimalik olla agressiivne, aga ei olda; samuti nt alistuspoos: üks osapool pakub oma kaela hammustamiseks ja teine ei hammusta). Kukkurkuraditel on emase ja isase taktiilsusega seotud pealiigutused erinevad. Püütakse lakkuda karjajuhi koonu või nägu, nt koertel (ka inimese nägu lakutakse), et näidata sõbralikke kavatsusi. Imetajatel konfliktides oluline etapilisus, algus on sõnumitevahetus selle kohta, et milline on osalistest võimekus võitlust võita, tunnused nagu suurus, kiirus jne annavad üsna selge sõnumi, kellel on võimalik võita. Ritualiseeritus: algul nt tehakse liigutusi, mis annavad tunnistust, kui osavad ja millises konditsioonis ollakse, tõustakse püsti ja näidatakse oma keha pikkust, suurust. Vastasseis on kasulikum lahendada märkide tasandil
Vabapidamisel või lammaste jalutusalal viibimisel läheb poegiv utt tavaliselt ise ehitisse, kus põrand on kaetud kuiva põhuga. Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises 53 sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima. Külmal ajal saab sellise sulu kohale riputada tallede soojendamiseks spetsiaalsed lambid. Uttede ja tallede eraldamine individuaalsulgu kindlustab tallele suurema elujõulisuse, vähendab orvuks jäävate tallede arvu ja vähendab oluliselt tallede surevust. Vahetult peale talle sündi kontrollitakse, kas utel on ternespiima. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall