Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega", ,,Laisa töö nagu kana haudub mädamuna peal"; personifikatsioonides: Õp 6:11 (ja 24:34) ,,...siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees." Vanasõnades on aga personifikatsioonid näiteks: ,,Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb", ,,Huoleldus on laiskuse ema", ,,Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed";
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas.
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest..
vingem välja näeks. Tark mina muretseks selga endale riided, millel oleks sobiv hinna-kvaliteedi suhe. Enamasti prooviks otsida riideid, mis oleksid kindlasti meelejärgi, aga ka peaks vastu. Ei ütleks ära ka mõnele riideesemele, mille hind ületaks normi, kui kvaliteet viitaks, et seda saaks kanda mitmeid kordi. Üleüldse üritaks leida lahendusi, mis vajaks kõige vähem rahalist resurssi. Hoiaks kokku näiteks elektri ja vee pealt ja ei laseks kõike otsustada enda laisal “minal”. Kooli läheksin ma kindlasti rattaga, juhul kui vahemaa osutuks pikaks olema, läheksin bussiga. Rattaga saab kiiresti liigelda ja ei ole ka kallis. Keha pesemiseks valiksin vahendid, mille hind olels mõistlik ja põhiline oleks see, et rahuldaks minu hügieenilised vajadused. Kui reaalselt mõelda endale, siis ütleks, et ma olen pigem ikka tark tarbija. Ma olen pärit üsna kokkuhoidlikust perekonnast ja olen harjunud poes otsima kõige mõistlikumaid lahendusi.
31. "Käbi ei kuku kännust kaugele" ja "Suur tükk ajab suu lõhki" 32. "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" 33. "Kes kannatab, see kaua elab". 34. "Häda ajab härja kaevu", 35. "Tasa sõidad (sõuad), kaugemale jõuad"). 36. Käbi ei kuku kännust kaugele. 37. Julge pealehakkamine on pool võitu. 38. Igaüks on oma õnne sepp. 39. Keelatud vili on magus. 40. Tervis on parem kui rikkus. 41. Kus suitsu, seal tuld. 42. Silm on hinge peegel. 43. Silm on südame aken. 44. Laisal päev pikk. 45. Kuri keel on teravam kui nuga. 46. Tühi kõht on kõige parem kokk. 47. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. 48. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. 49. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 50. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. 51. Aus nimi on enam kui raha. 52. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. 53. Pool vaest isata, üsna vaene emata. 54. Kõik, mis teed, tee hästi. 55. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 56. Sõpra tuntakse hädas. 57
Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi. Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar. Naine mehe abi, mees naiste tugi. Nimi ei riku meest. Odav kala, lahja leem. Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale. Põllunägu näitab põllumehe tegu. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda,
lõpetamine või halb vorm võistlustel. Laiskus Nüüdisühiskonnas tundub levivat trend, et kõik on vaja kätte saada kiiresti ja lihtsalt, suuremat vaeva nägemata. Kaalu langetamisel selline mõtteviis aga ei toimi. Hoolimata negatiivsest energiatasakaalust tuleb jaksata tugevalt treenida jõusaalis ning lisaks veel teha aeroobset treeningut. Eesmärgi saavutamiseks tuleb teha kõvasti tööd ning sellest ei päästa ükski imetablett ega dieet. Loomult laisal inimesel tuleb end seega kokku võtta ja end tagant utsitada, sest lõpuks saab kogu see vaev siiski tasutud. Üliinnukus Dieedi võib nurjata ka liigse innukusega. Nii juhtub just eriti tihti naistega. Tahe kaalu langetada võib olla nii suur, et lihtsalt pakutakse kõigega üle süüakse liiga vähe kaloreid, söögikordade vahed on pikad, saalis käiakse kuus korda nädalas, lisaks veel näiteks 12 tundi intensiivset aeroobset treeningut
olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk vastas: "Homme ja ülehomme kah!" (dialoogivorm) ~ Laisal palju pühapäevi (vanasõnavorm). Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi etümoloogiliselt samane loomamuinasjutuga. Valmi lõpul on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn. moraal. Põhja-Euroopas (eriti Briti saartel, Skandinaavias, Soomes, Põhja-Saksamaal) on levinud juttude ja ütluste piirialale kuuluv lühivom, mida nimetatakse vellerismiks. Vellerismi üldvorm on: A, ütles B, kui tegi ~ juhtus ~ nägi ~ ..
eestvedajaid nimetaks. Aga vaevalt sai vanataat esimest korda karjatada, kui juba Priidu komtuuri ette astus ja julgesti hüüdis: «Mina üksi olen süüdlane!» Komtuur ei tundnud Priidut näo poolest, aga kena sirge noormees näis ta meele järgi olevat. «Nii noor ja juba nii pahur?» ütles ta peaaegu 150 lahkelt. «Kas sa tead ka, et sa kui rahva ässitaja surema pead?» «Kui muidu läbi ei saa, eks siis või surra kah,» vastas Priidu oma laisal viisil, «aga minu surmast ei tule teile suurt kasu. Palju kurjem ässitaja jääb siiski elama, kes teie kõvadest seadustest iialgi ei hooli. Kui teie tema siit ilmast ära kaotaksite, vaat siis oleks isandatel ja orjadel rahu.» «Kes see ässitaja on?» küsis komtuur. «Ülekohus ja häda,» vastas Priidu. «Ah, sa oled hea naljahammas,» naeratas komtuur. «Loodame, et sa meile enne surma lossikeldris veel palju nalja saad tegema. Siduge ta kinni!» Sulased kippusid Priidu kallale.
Esimene asi, mis sitikas tegi, oli see, et ta Tomi sõrmest kinni napsas. Järgnes loomulik raputus, sitikas paisati vahekäiku ja langes selili põrandale, kuna kannatada saanud sõrm poisi suhu läks. Sitikas lamas abitult jalgu siputades maas, võimetu ümber pöörduma. Tom vaatles teda ja igatses tema järele, kuid ta oli kättesaamatus kauguses. Teised inimesed, keda jutlus ei huvitanud, leidsid sitikas meelelahutust ja vaatasid teda samuti. Parajasti lähenes üks ümberuitav puudel laisal sammul, kurva südamega, roidunud suvisest pehmusest ja rahust; tüdinud vangistusest, õhaffes vahelduse järele. Ta silmas sitikat; longus saba kerkis ja hakkas liputama. Puudel uuris saaki, kõndis selle ümber ringi; nuusutas seda ohutust kaugusest; käis veel kord ringi; muutus julgemaks ja nuusutas lähemalt; tõstis siis huule ja napsas ettevaatlikult sitika järele, kuid ei saanud teda kätte; tegi uue katse ja veel ühe;
annaabi.ee 
