39. Kuidas jaguneb optiline kiirgus? Optiline kiirgus jääb vahemikku 10-4 kuni 10-8 m. Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) , infravalguseks (760 nm -1 mm) . 40. Milleks on Hertzi vibraator? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. 44
osoonikiht. Osoon-neelab peaaegu täielikult päikese ultraviolett kiirguse->õhk soojeneb. Osoonikiht tagab elu, sest kaitseb päikese elusolendite kudesid. Mesosfäär- 50+80km, osooni pole temp langeb kõrguse kasvades, hõre õhk Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb kineetilise energia tõttu, läheb üle planeetide vahelisekd ruumiks, ülemise piiri paksus 1000km-i. Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast. Ultravioletkiirgus-8%, põhjustab päevitust, liigne põhjustab vähki, eriti ohtlik poolustel, osoonikiht liiga õhuke, mägedes- õhk hõre/puhas, Infrapuna kiirgus-38% kogu kiirgusest, inimene ei näe, tunneb soojuskiirgusena, selle abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääris läbides päikesekiirgus nõrgeneb, peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, soojusenergiaks muundub, neelab osoonikiht, veeaur, pilved, aerosool.
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961
pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani, hajuskiirgus hajub pilvedes ning jõuab maapinnani ilma kindla suunata.
Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4. Termosfäär õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: 1. Nähtav valgus 56 % kiirgusest, silmaga nähtav valgus 2. UV kiirgus 8 % päikesekiirgusest. Põhjustab naha päevitust, mis liialdamisel on tervist kahjustav. Eriti intensiivne polaaraladel ja nende läheduses. 3. Infrapunane kiirgus - 36 % kogukiirgusest. Inimese silm ei näe, aga keha tunneb soojusena Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja neeldub soojusenergiaks, peegeldub tagasi pilvedelt.
· Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp. kõrguse kasvades tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. 5) Päikesekiirgus - päikeselt lähtub elektromagnetilinekiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: · Silmaga nähtav laineala - kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56%. · UV-kiirgus - osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimestel päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjustavalt (nahavähk). · Infrapunane kiirgus - 36% kogu kiirgusest. Inimese silm ei näe, kuid inimese keha tunneb soojuskiirgusena. 6) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris - atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi
Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida inimese silma ei mäe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab
o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Selle abil kandub edasi soojus. PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS
Röntgenkiirgus 0,01 10 nm Ultravioletkiirgus 10 400nm, UV-C ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis (200-280) , UV-B ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, hõreneva osoonikihi puhul on peamiseks ohuteguriks, UV-A ohutu elusorganismidele, päevituse ja D vitamiini tekitaja Nähtav valgus 380-760nm Soojuskiirgus 760-1000000nm 9. Päikese ja Maa kiirgusspekter Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni
hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje * Geograafilised: *mandrite ja ookeanide paigutus, *koha geograafiline laius, *suurte mäeahelike ja ulatuslike madalike olemasolu, *merehoovused, *igilumi- ja jää MAA KIIRGUSBILANSS Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus. Maale langev päikesekiirgus jaguneb kolmeks lainealaks: 56% silmaga nähtav valgus, 8% UV kiirgus lühilaineline, 36% infrapunane kiirgus pikalaineline (ei näe, soojus). Osakiirgust peegeldub tagasi maailmaruumi s.o. albeedo . Joon.1. Maa energeetika. Maa keskmine T 15º C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu
annaabi.ee 
