Brasilia kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuidas linn tekkis? Linn ehitati tühjale maale, peaaegu kõrbealale. Brasilia projekti esitasid 1956. aastal Lúcio Costa ja Oscar Niemeyer, kuna oli idee kolida Brasiilia pealinn mereäärsest Rio De Janeirost palju kesksemale kohale riigi sees. Maastikuarhitektiks oli Roberto Burle Marx. Disaini aluseks oli soov teha taevast vaadates silmapaistev linn, mis ilmselgelt pidi meenutama laialiaetud tiibadega lindu. President Juscelino Kubitschek laskis riigile uue pealinna ehitada 1956-1960, et viia ellu oma valimisloosungit "50 aastat jõukust viiega." Costa ja Niemeyer jäid peale avalikul konkursil, milles osales koguni 5550 arhitekti. Ja pealinn võeti pidulikult kasutusele 21. aprillil 1960. Täna elab seal 2,8 miljonit inimest, ja linn ajab juba selgelt "üle ääre". Sealne lennujaam on aga külastatavuselt kolmas lennujaam riigis. Brasilia arhitektist
elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Aedades,õitel,metsades,mullas,kõdus TOITUMINE Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest Sitikate valmikud ja vastsed toituvad peamiselt loomade väljaheidetest Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. PALJUNEMINE Isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ning sureb seejärel Igast munast koorub teatud aja pärast välja valkjashall, tumepruuni pea ning kortsulise kehaga vastne AITÄH, ET TE MIND KUULASITE!
03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu 1922 lõppes kodusõda Valged: Koltsak, Denikin, Judents Nimed: Petain(Verduni kaitsejuht) Brussilov(rindejuh) Nivelle(FRA armee ülemjuh) Kerenski(Petrogradi Nõukogu esinedaja AV) Kornilov(sõjav. Riigipööre) Kemal-türgi president Lenin-enamlaste liider.RN-i esimees Trotski-punaarmee juht
deklaratsioon, • dets 1917 – tunnustati Soome, Poola ja Armeenia õigust enesemääramisele, • 5.-6. jaan 1918 – Asutav Kogu, • 3. märts 1918 – Bresti rahu, • 11. märts – pealinn Moskva, • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem. Kodusõda Venemaal • Olukord muutus kriitiliseks 1917, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. • 1918 tekkisid mitmel pool “valged” valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. • Valgetele olid abiks ka Antanti tegevus, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud. Punaarmee propagandaplakat: “Oled sa end juba vabatahtlikuna kirja pannud? Punane ja valge terror Punane terror • Koonduslaagrid, tapmised. • 1918 juulis mõrvati Nikolai II perega. Valge terror vastas samaväärselt. Kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Sõjakommunism Kogu majandus allutati riigi kontrollile: – kaotati palgad,
Kodusõda Venemaal 1918-1922 · Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile
Põrniklaste munas toimub looteline areng. Putuka lahkumisega munakestast algab lootejärgne areng. See kestab umbes 10 päevast kuni mitme aastani. Enamasti pole munast koorunud putukas sarnane täiskasvanud putukaga, teda nimetatakse vastseks. Vastne moondub täiskasvanud putukaks ehk valmikuks alles pärast teatud arengujärkude läbimist. Täismoondega putuka arengujärgud on muna,vastne, nukk, valmik. Põrnikad paljunevad nii,et isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega. Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ja sureb seejärel. Igast munast koorub teatud aja pärast välja vastne. (Putuktoiduliste-powerpoint-m61566.html) 4 (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tismoone.html) (http://guaminsects.net/anr/content/crb-life-cycle-diagram) Joonis 1. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) täismoone 3
Töövõtted 1.Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk) 4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse 5. Kellu võetakse mörti täis 6. Mört asetatakse müürile 7. Müürile kummutatud mört aetakse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon 8. Tellis paogaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10. Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört 12. Ülearune mört visake kellult nõusse Müüritööd talvel Talviseks müüritööks loetakse müüritööd kui õhu temperatuur väljas lanegeb alla +5 Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil : 1. Soojendada võib müüritist auruga, elektrivooluga või soojakutes; soojendusmeetodi
seente morfoloogiliste tunnuste uurimiseks. Lihtne valmistada, kuivab kiirelt. Ripptilk valmistatakse liikuvuse uurimiseks. Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase. Elusrakkude värvimine kasutatakse, kui tahetakse vaadelda bakterite tõelist kuju, mõõtmeid või vaadelda kasvu ja pooldumist. Kasutatakse indiferentseid värve (metüülsinine) Fikseeritud rakkudest: Laialiaetud tilk ehk äigepreparaat suspensioon või isetehtud suspensioon (tahke + lahus) viiakse esemeklaasile ning aetakse laiali. Kuum fikseerimine vajalik selleks, et mikroobirakud kleepuksid tugevasti esemeklaasile. Selleks tuleb tõmmata esemeklaasi kolm korda üle leegi nii, et preparaadipool ülevalpool. Kuumutamine kordaläinud kui esemeklaas kergelt kõrvetab nahka. Keemiline fikseerimine lihtsaim fikseerimine alkoholiga. 2
Töökäega võetakse tugvastu kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk) 4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse 5. Kellu võetase mörti täis 6. Mört asetatakse müürile 7. Müürile kummutatud mört aetkse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon 8. Tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10.Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11.Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört 12.Ülearune mört visake kellult nõusse MÜÜRIMINE EDASI JA TAGASI Müüritöö edenemise seisukohalt on tähtis algusest peale õppida nii tellise kui ka töövahentite õigeid kasutusvõtteid. Õige müürimees võtab müürimikellu käepidemest
mörti poleks vaja nõusse tagasi libistada. 4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal. Võimalikud pritsmed satuvad nõusse. 5. Kellu võetakse mörti täis. 6. Pööratakse müüritava seina poole ja mört kummutatakse kellult müürile umbes ühe tellise ulatuses. 7. Müürile kummutatud mört aetakse kelluotsaga eelmisest tellisest eemale tõmmates laiali nii, et mördi keskele moodustub soon. 8. Teises käes olev tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri järgides laialiaetud sängimördile. 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale. 10. Tasapisi lükatakse kogu aeg püstvuuki kinni. Vajaduse korral väristatakse tellist randmega. Kui tellis on õigel kohal, lastakse sellest lahti ning kui mört on kõlblik ja sobivalt plastne, jääb tellis paigale. 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist välja pressitud mört, enne kui see maha kukub. Hiljemalt selles etapis selgub mördi kõlblikkus: sitkus, plastsus ja töötlemis- omadused
ruumilisest kui ka looduslikust). (Calvalho de Magalhães 2005) 3. Kristlikud sümbolid Kristluses, ka varakristluses kasutatud sümbolid on niivõrd tihedalt seotud varasemaga (antiigiga, Vana-Roomaga), et pean vajalikuks siinkohal mõned neist välja tuua. Otseselt varasemast (mittekristlikust ehk paganlikust) traditsioonist on üle võetud kaks kristlikus kunstis keskset kujutusobjekti: orant (orans - lad k palvetav) – kokkupandud kätega inimfiguur, sageli kujutatakse oranti ka laialiaetud kätega (kristluses muutus palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks) ja karjane – lambatalle kandev mees. Varem tähistas karjase motiiv lambatalle kandvat apollonlikku noormeest. Karjasest sai kristluses inimarmastuse (agaape) sümbol, “Hea Karjase” figuur sümboliseerib Jeesust. (Onasch, Schnieper 2003) Orant. Illustratsioon7 Hea karjase motiiv Rooma katakombi seinalt. Illustratsoon 8.
annaabi.ee 
