Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Abielus olevad isikud ei saa enam abielu kestel, muutmata varasuhte liiki, ühisvara jagada. Ühisvara jagamise asemel saab sõlmida abieluvaralepingu ning tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid (näiteks tunnistada ühise korteriomandi ühe abikaasa lahusvaraks).
Abieluvaralepinguga on võimalus anda vara valitsemise õigus ühele abikaasale, kuid ka siis on keelatud ühe abikaasa poolt üksinda ühise koduga tehingute tegemine. Lahusvara Ühisvara hulka ei kuulu kindlasti abikaasa lahusvara. Lahusvara hulka kuulub: abikaasa isiklikud tarbeesemed. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mida sai abikaasa juba abielus tasuta käsutuse, nt. kinge alusel või pärimise teel. Samuti esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.
Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara Varasuhte lõppemisel kuulub vaid soetisvara tasaarvestamisele (rahaline nõudeõigus). Varaline sõltumatus, v.a. tehingud eluruumiga VARALAHUSUS(1.3) Abikaasasid käsitatakse varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus
juulil 2010 a. Praegusel 1 RKTKo 3-2-1-31-14. Tartu, 14.mai 2014. a juhul tuleb lähtuda viimase ehk kehtiva PKSi sätetest, sest Mari ja Jaanuse abielu oli lahutatud aastal 2018. PKS § 25 lg 1 järgi, abielu kestel abikaasade omandatud vara kuulub ühisvara hulka, kuid vara, mis oli omandatud enne abielu sõlmimist ja pärast abielu lahutamist ning ka pärimise kaudu, kuulub PKS § 27 lg 2 p 2 järgi selle abikaasa lahusvarasse, kes vara eseme omandas. Järgnevalt tuleb analüüsida, milline nõutavast varast oli omandatud ühiselt PKS § 27 lg 2 p 2 alusel. Kuna Mari võitis loosis 1 miljon eurot pärast lahutust, kuulub see auhind ta lahusvarasse ning ei ole Jaanusega ühisvaraks. Siit tuleneb, et Jaanus ei saa ühisvara jagamisel nõuda endale 50% sellest rahasummast. Samas, Jaanus
ühisvara valitseda või kui teine abikaasa ei osale põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises või kui teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Varaühisuse lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus. Lahusvara- enne abiellumist abikaasa omandis olnud esemed, abikaasa isiklikud tarbeesemed, abielu kestel tasuta käsutuse, sh. kinke alusel või pärimise teel omandatud esemed, esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Lahusvara valitsemine: abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks/ lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Abikaasa
Ühisvara ühtsuse põhimõte: abikaasad ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid. Lahusvara: ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad: abikaasa isiklikud tarbeesemed; esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, s.h kinke alusel või pärimise teel. esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. 2. Vara juurdekasvu tasaarvestus · Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara).
Abikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille rahuldamine ühisvara arvel on ette nähtud seaduse või kokkuleppega. Lahusvara. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.
ta peab teda saatma või lauas teenindama, siis ei ole see pekuuliumi osa.) Sageli määrati ori mõne isandale kuuluva ettevõtte näiteks panga või laeva juhiks ning ta võis teha sellesse puutuvaid tehinguid. Need tehingud tegi ta siiski isanda nimel, ainult talle saadi esitada hagi. Samas võis ori ennast näiteks pekuuliumi eest ka vabaks osta. Ka poegadele anti valitseda pekuulium ning hiljem määrati kõik, mis ta oli omandanud sõjaväe- või tsiviilteenistuses kuuluma tema lahusvarasse. b) Rooma isikuõigus Igas õigussüsteemis on olemas isik, kellel on antud süsteemis õigused ja kohustused. Seda isikut nimetatakse ka õigussubjektiks, kes saab omandada igasuguseid objekte ning kes teostab õigusi ja täidab kohustusi. Õigusvõime tähendab isiku võimet omada õigusi ja kohustusi. Näiteks võib asjasündinud lapsele teha kingitusi – küll ainult selliseid, mis teda ei koorma. Teovõime tähendab teostada või omandada oma õigusi ja kohustusi ning nende
annaabi.ee 
