ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovitud tulemust. . Kuna III rühma soolade vesilahused on hüdrolüüsi tõttu happelised, on hüdrolüüsi tagasitõrjumiseks tarvis lisada hapet. III rühma katioonide sulfiidid on hapetes lahustuvad ja sellepärast ei saa neid sadestada happelisest lahusest. Nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtused on tunduvalt suuremad II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtustest. Selle tõttu on vajalik sulfiidide sadestamiseks vajalik suurem S2--ioonide kontsentratsioon ja et sadestada CoS, NiS, Fe 2S3, ZnS on vaja aluselist keskkonda (pH~ 9). Rühmareaktiiviks on (NH4)2S. Töö käik . Mulle analüüsiks antud lahus (nr. 5) oli helerohekat tooni ja sellepärast oletasin lahuses
b) K2CrO4 lahuse lisamisel. Millise värvusega rasklahustuv ühend tekkis? Pb(NO3)2 + K2CrO4 →PbCrO4 ↓ + 2KNO3 kollane Pb2+ + CrO42- → PbCrO4 ↓ c) TAA lahuse lisamisel. Reaktsioonivõrrandites võib tioatseetamiidi asemel kasutada lihtsalt divesiniksulfiidi H2S. Millise värvusega rasklahustuv ühend tekkis? Pb(NO3)2 + H2S →PbS ↓ + 2HNO3 must Pb2+ + S2- → PbS↓ Arvutada, lähtudes soolade lahustuvuskorrutiste väärtustest, Pb2+ ioonide kontsentratsioon vastavates küllastatud lahustes, mis on tasakaalus tahke faasiga. Andmed esitada järgneva tabeli kujul: Sool Värvus Ks [Pb2+], mol/L PbI2 kollane 1,1 ⋅10-9 6,5⋅10-4 PbCrO4 kollane 1,8⋅10-14 1,3⋅10-7 PbS must 8,4⋅10-28 2,9⋅10-14 Arvutused:
fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki toimuvaid muutusi. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 3+ - 2+ 1.1 a)Fe + SCN [Fe(SCN)] sulfiidotsüanoferaat b) FeNH4(SO4)+ NaOHtFe(OH)3+NH4OH NH4OHNH3+H2O (Tekkis pruun sade, mis põhjustab Fe(OH)3 ja temperatuuri tõstmiseks tekkis järske lõhn, mis põhjustab NH3) 2+ 2-
mistõttu tõrjub üks ligand teise välja, kuna SCN on altim minema ioonina lahusesse, [Fe(SCN)] 2+ ebapüsivusnäitajad (ebapüsivuskonstant) ületab [FeF] 2+ oma. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO 3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl AgCl Soojendamisel ja aluse lisamisel: AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + H2O (selge lahus) Lisades KI, tekib sade. Tekkiv sade on AgI, sest Ag + ja I ioonide kokkupuutel tekib neil üksteise suhtes küllaltki stabiilne tõmme nende endi poolt tekitatud jõuväljas. See on üheks põhjuseks, miks kõige kolmest antud ,,kandidaadist" on hõbejodiid väiksema lahustuvuskorrutisega aine ja erinevus
Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Esmalt tekkis lahusesse piimjas sade AgI. Ammoniaagi lisamisel värvus lahus valgeks. Kui lisada KI tekib uuesti sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki toimuvaid muutusi. Kas KI lisamisel tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 AgCl + 2NH3 H2O = Ag(NH3)2 Cl + 2H2O Ag(NH3)2 Cl + KI + 2H2O = AgI + KCl + N2H H2O Ag(NH3)2 - + I- +2H2O = AgI + 2N2H H2O Tekkiv sade on AgI, sest Ag+ ja I- ioonide kokkupuutel tekib neli üksteise suhtes küllaltki stabiilne tõmme nende endi poolt tekitatud jõuväljas. See on üheks põhjusels, miks kõige kolmest antud ,,kandidaadist" on hõbejodiid väiksema
fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki toimuvaid muutusi. 10
Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkib valge sade, pärast ammoniaagilahuse lisamist sade lahustub, KI lahuse lisamisega tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki toimuvaid muutusi. Kas KI lisamisel tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. NaCl + AgNO3 → AgCl + NaNO3 valge sade diamiinhõbekoriid AgCl + 2NH3∙H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O (selge lahus) [Ag(NH3)2]Cl + KI + 2H2O → AgI + KCl + 2NH3 ∙ H2O valge sade K 1 2 Ag NH 3 2 5,8 10 8 Ks (AgCl) = 1,7∙10-10 Ks (AgI) = 8,5 ∙ 10–17
komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO 3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 a) Fe 3+ +SCN - [Fe(SCN )] 2+ tsüanoferraat FeNH 4 ( SO4 ) 2 + NH 4 SCN Fe( SCN ) SO4 + ( NH 4 ) SO4 Katse tulemus: F3+ ioonide olemasolul värvus lahus tumepunaseks FeNH 4 ( SO4 ) 2 + 4 NaOH t Fe(OH )3 + NH 4OH + 2 Na2 SO4
ja lahustuvuskorrutis Kui meil on näiteks tegemist PbCl2 sademega, mis on tasakaalus lahuses olevate ioonidega: KL = [Am+]x * [Bn-]y PbCl2 D Pb2+ + 2 Cl Lahustuvuskorrutiste väärtused on toodud tabelites käsiraamatutes. ja lisame sellele lahusele mõnd hästi lahustuvat kloriidi näiteks NaCl, siis nihkub tasakaal vasakule PbCl2 tekke suunas. Kui lahuses olevate ioonide kontsentratsioonid on sellised, et selle korrutise väärtus
a) Leidke ekvivalentpunkti saavutamiseks vajalik IO3 lahuse maht. b) Leidke [Hg22+] kui on lisatud 34.00 ml KIO3 lahust c) Leidke [Hg22+] kui on lisatud 56.00 ml KIO3 lahust d) Leidke [Hg22+] ekvivalentpunktis Lahendus: Kirjutame välja asjakohase reaktsioonivõrrandi: - Hg22+ + 2 IO3 → Hg2(IO3)2(s) Leiame lahustuvuskorrutiste tabelist (Appendix F) sadeneva produkti lahustuvuskorrutise Ksp = 1.3×10-18. - a) Leiame ekvivalentpunkti saavutamiseks vajaliku IO3 lahuse mahu - IO3 kulub moolides 2 korda rohkem kui Hg22+, seega saame stöhhiomeetrilist moolide arvu sisaldava - IO3 lahuse mahu leidmiseks kirjutada võrrandi:
annaabi.ee 
