või -ketooni moodustumisega. Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine: · Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. · See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel · Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe. · Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis,
tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda kõrgemaks aine kontsentratsioon selles ja lihtsamaks aine avastamine. Pärast proovi pealekandmist tuleb lasta lahustil auruda. Voolutamiseks valitakse sobiv vooluti vastavalt lahustatava segu komponentide polaarsusele. Aminohapete lahutamiseks kasutatakse voolutit, mis koosneb n-butanoolist, äädikhappest ja vees, vahekorras 3:1:1. Meetod põhineb aminohapete erineval lahustuvusel kahes teineteisega osaliselt segunevas vedelikus. Vesi kui polaarne lahust adsorbeerub sorbendile ja moodustab kromatograafilise süsteemi statsionaarse faasi. Mobiilseks faasiks on vooluti väiksema polaarsusega komponendid. Kromatografeerimiseks avatakse voolutinõu kaas, asetatakse pintsettidega voolutusnõusse ja voolutusnõu suletakse. Vooluti hulk olgu selline, et nivoo jääks voolutusnõus 3 -4 mm stardijoonest madalamale
rühm: hormoonid nagu adrenaliin=epinefriin, noradrenaliin=norepinefriin, adiuretiin=antidiureetiline hormoon jt. - nende kontsentratsioon võib vereplasmas kõikuda laiades piirides. 2. rühm: nt türoksiin, mille kontsentr.vereplasmas on suhteliselt püsiv. ● Organismi rakkudes on pidevalt üle 50 hormooni - nad reageerivad siiski ainut teatud kindlatele h ormoonidele - valikuline vastus põhineb hormoonide eineval lahustuvusel - hormoonitalitluse mõõturiteks on ka spetsiifilised retseptorid 2 S I S E S E K R E T S I O O N I N Ä Ä R M E D (SSN) ● Põhifunktsioon on bioloogiliselt aktiivsete ainete – hormoonide – moodustamine ja verre eritamine. ● SSN süsteem on funktsionaalselt väga tihedalt seotud NS-ga, millega koos koordineerib
vastupanuvõime tugevdamine jne). Vitamiinid on kõrge bioaktiivsusega madalmolekulaarsed, erineva keemilise ehitusega orgaanilised ühendid. Vitamiine saame valdavalt toiduga (eksogeensed), organismis mittesünteesitavad asendamatud toitained. Organismis toimivate vitamiinide arvuks loetakse 20, koos teisandite ja vitamiinitaoliste ainetega on see arv 30. Keemiliselt ehituselt ei moodusta v ühtset ainete rühma. V klassifikatsioon põhineb lahustuvusel rasv- ja vesilahustuvad v. V saab ka jaotada biofunktsioonide järgi koensüümsed ja mittekoensüümsed. V peab saama pidevalt. V täieliku puudumise korral kujuneb konkreetne haigus. Vaeguse korral üldisemad nähud: väsimus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele jne. Hüpo ja avitaminoosi põhjustavad: vitamiinide imendumishäired, alkoholism, organismi haiguslikud seisundid, tasakaalustamata toit, kõrgenenud vajadus lastel ja rasedatel, v metabolismi häired. ,
siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f=k-p+2 . Seega ühekomponentses süsteemis f=3-p . Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi. 42. Selgitage lahustumise põhimõtet. Selgitage gaaside lahustumist, kasutades selle hindamiseks Henry seadust. Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele. Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad lahustid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Henry seadus - Gaasi lahustuvus konstantsel temp on proportsionaalne tema osarõhuga: s=k HP . kH on Henry konstant. Konstantsel temp rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahutuvust kaks korda
Kahe erineva molekuli vahel(nt aldehüüdi ja ketooni) toimuvat aldoolkondensatsiooni nimetatakse ka Claisen-Schmidt'i kondensatsiooniks. 4) Ümberkristallimine (milliste ainete puhul rakendatav, miks seda tehakse, põhimõte, millistel juhtudel efektiivne) Tihti on laboris sünteesitud (või eraldatud) ained ebapuhtad ja sisaldavad suuremal või vähemal määral lisaneid. Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel. Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe. Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: · puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, · puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis,
_ Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. Kriitiline temperatuur temperatuur, mille korral auru ja vedeliku tihedus on võrdsed (ei saa eristada vedelat ja gaasilist faasi) Lahus _ Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahustumine _ Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. _ Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. _ Lahustuvus küllastastanud lahuse kontsentratsioon. _ Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks.
meetod on mõnevõrra ohtlik, mitmed elemendid võivad lenduda. Mikrolainetuhastamine: viiakse läbi hapetega suletod teflonnõudes rõhu all, väga efektiivne ja kiire meetod, kasutatakse samasid happeid, kahjuks kallis meetod. Orgaaniliste analüütide määramise meetodid: vedelik-vedelik ekstraktsioon, tahkis-vedelik ekstraktsioon, tahkefaasiekstraktsioon, destillatsioon. Ekstraktsioon on füüsikalis-keemiline meetod ainete eraldamiseks segudest või lahustest, baseerub ainete erineval lahustuvusel mittesegunevates faasides, kusjuures faas võib olla vedel või tahke. Ekstraktsiooni eesmärgiks võib olla aine viimine sobivasse keskkonda (nt analüüdi kättesaamine), ainete kontsentreerimine, segajate kõrvaldamine. Nt jaotuslehtriga ekstraheerimine. Tahkefaasiekstraktsioon kasutab tahket ja vedelat faasi, et eraldada lahusest mõni komponent või aineklass. Vastav padrun konditsioneeritakse, uuritav aine lastakse läbi padruni, analüüt
annaabi.ee 
