Eukariootsed e. päristuumsed (taime-, looma-, seenerakk) tuum on ümbritsetud membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab tsentromeer) Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan
12. Kuidas hoida oma kõrvu? Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat? See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine? Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset? Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus. 16. Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud? Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud. 18. Miks nohuga ei tunne lõhna?
Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega .Happe elektrolüütiline dissotiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid.
6. Hüdrofoobne aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid). Hüdrofiilne aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub (tselluloos). 7. Vee ülesanded organismis: · Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine. 2) vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva vooluga juhtkudedes.
· Kontsentratsioonide erinevused - Aktiivne omastamine · Asendusneeldumine - Toitained peavad olema Mineraalsel kujul Elektrilaenguga(ioonid) Lahustunud mullalahuses Neeldunud(kinnitunud mullasoakeste külge) Mineraalsed ühendid muudab taim fotosünteesi käigus orgaanilisteks ühenditeks - Toitainete sisenemine taime maapealsete osade kaudu · Peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 · Ka lahustund mineraalained Juurevälise väetamise efekt oleneb: Lahuse kontsentratsioonid Välistemperatuurist, niiskusest, valgus pritsimisaeg Taime vanusest, füsioloogilisest seisundist Kontrolltöö I 1. Taimede mineraalse toitumise teooria 2. Toiteelementide (väetiste) koguste väljendamine, ümberarvutamine 3. Taimede kasvutegurid 4. Lämmastik- allikad, muutumine mullas, lämmastikuga väetamine 5
Seejärel loputada. Basseinivee kloreerimisel kasutada kontsentratsiooni 1 tablett 800 liitri vee kohta. Oleoon Rasva- ja õlieemaldusvahend Eemaldab efektiivselt loomseid, taimseid ja sünteetilisi õlisid ning rasvaineid. Seob õli- ja rasvajäägid ning ei lase neil ka loputusvees välja sadestuda. Kasutamine: Töölahus valmistatakse sooja vette, kontsentrandi kulu 40-50ml/10 liitri vee kohta. Kanda töölahus pestavale pinnale, lasta toimida üks kuni kaks minutit. Eemaldada lahustund rasv/õli harja või survepesuriga. Loputada leige veega. Töölahuse pH 7,5. Dumbwaiter Desinfitseeriv leeliseline puhastusvahend toiduainetööstusele plastis ja metallist transpordikastide, tsehhisisese toorme ja valmistoodangu transpordivahendite ja muude toiduainetega kokkupuutuvate pindade puhastamiseks Dumbwaiteril on hea puhastus- ja rasvaärastusvõime. Aine koostis tagab efektiivsuse ka karedas vee, kaotamata pesuomadusi ja vahtu moodustuvat võimet. Desinfektandina on
aineid (viljade magus maitse), mis meelitavad teisi organisme ligi. Vakuoolidesse kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või mürgised. See on vastavate liikide kaitsekohastumus. Kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul, et vakuoolides on lahustund ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. Turgor taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui aga taime kasta, või vette asetada, siis liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. de liitumisel üks suur tsentraalvakuool
Happed- on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Alused- on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Soolad- on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Amfoteersed oksiidid- on oksiidid mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Ei reageeri veega. AL2O3, ZNO Neutraalsed oksiidid- hapete, aluste ega veega ei reageeri. : NO, N2O , CO. lahus= lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustund aine hulka moolides ühes dm3 lahuses. Suspensioon-= vedelik + tahke lahustumatu aine ( vesi + kriit) emulsioon= vedelik + lahustumatu vedelik (vesi + õli) vaht= vedelik + lahustumatu gaas (seebivesi + õhk) aerosool= gaas + tahke aine või vedelik ( õhk + tolm või vesi ) elektrolüüdid- ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Ioonilise ja tugevalt polaarse sidemega ained. M + MM Tugevad elektrolüüdid- lahuses on ainult ioonid.=tugevad happed, leelised, soolad.
Lahuse mass( g) mlahus Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi mlahus ( g) plahus= V lahus(cm3 ) Ja lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose C m ∗C maine=V lahus∗p lahus= = lahus 100 100 2. Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustund aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses 0 maine( g) V gaas (dm 3) n aine(mol) naine= naine = C M= g dm 3 V lahus( dm 3) M aine( ) V m( )
ERITUSELUNDKOND. URIINI TEKE ERITUSELUNDKOND · peamiselt talitlevad neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik · eemaldab kehast ainevahetuse jääkaineid · eemaldab enamiku mürkaineid · neerud on erituselundid: tagavad uriini tekke, reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka URIINI TEKE · algab neerukehakestes · eraldub esmane uriin, liigub neerutorukestesse · veri siseneb neerudesse, rõhk soodustab vee ja selles lahustund ainete filtreerumist vereplasmast neerukehakestesse · esmase uriini liikumisel imenduvad vajalikud ained tagasi verre · üleliigne vesi ja mittevajalikud ained moodustavad uriini · mööda kusejuha liigub uriin kusepõide · peamised koostisained uriinis: - vesi - valkude ja aminohapete lõhustamisel tekkinud kusiaine 11. NAHK · inimese keha kattev kihiline elund · kaitseb, sünteesib ja eritab
Nad ei suuda läbida membraani avasid. Esmasuriinis tekib igas min. 125 cm3. Esmasuriinist imatakse e. reabsorbeeritakse. Imatakse tagasi vesi ja kõik organismile vajalikud ained. Lisatakse ained, mis vajavad eemaldamist. Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse. Osmootne kontsentratsioon see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org
3. Difusioon ja osmoos. Difusioon on protsess, mille tagajärjel lahustunud aine osakesed ja lahusti liiguvad suurema konsentratsiooniga lahuseosast väiksema konsentratsiooniga lahuseosasse. Difusioon on pöördumatu. Difusiooni kiirus väheneb difusiooni jooksul. Osmoos on lahusti spontaanne üleminek lahustist lahusesse (või kahe erineva konts. Lahusest) koosnevas kahefaasilises süsteemis, kus faasid on teineteisest eraldatud poolläbilaskva membraaniga laseb läbi lahustit, mitte lahustund ainet. Vesi tungib edasi seni, kuni konsentratsioonid on mõlemas nõus võrdsed, tagajärjeks on aga ebavõrdsed nivood. 4. Veepotentsiaal ja selle komponendid (osmootne, maatriks- ja rõhupotentsiaal). Veepotentsiaal koosneb kahest osast- osmoosi- ja rõhupotentsiaal, mis on omavahel tasakaalu seisundis. Osmoosipotentsiaal on alati neg väärtusega, rõhupotentsiaal aga positiivne. Kaasaegse termodünaamilise lahenemise korral on valem järgmine: - = - + p, - - veepotentsiaal (negatiivne),
annaabi.ee 
