nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon on pöördreaktsioon (kahtepidi nooleke) astmeline: mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. I aste H2CO3 ⇋ HCO3- + H+ | I aste Ba(OH)2→BaOH+ + OH- II aste HCO3- ⇋ CO32- + H+ | II aste BaOH+→Ba2+ + OH- Dissotsatsiooni tugevus Tavaliselt piirdub nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon I astmega. Dissotsiatsioonikonstant K – elektrolüüdile ja lahustile iseloomulik suurus, mis iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.t. mida vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes, seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. sõltub temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. Dissotsatsioonikonstandi leidmine Dissotsatsiooni α mõjutavad tegurid 1. mida kõrgem temperatuur, seda suurem on dissotsatsioon (tegemist on endotermilise protsessiga) 2
lahuse kohal Gaasi lahustuvus sõltub ka rõhust. Mida kõrgem gaasi rõhk vedeliku kohal, seda rohkem ka selles vedelikus lahustub. Madala keemistemp gaasid lahustuvad vees vähe Org lahustites lahust gaasid sageli suuremal määral kui vees. Sõltuvus temp, elektrolüüdi mõju. Gaasilahustuvus väheneb temp tõustes. Puhas vesi lahustab gaase paremini kui soola lahus. Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. Vedelike ja tahkete ainete lahustumine vedelikes vt lehelt. Ei viitsi rohkem. Mõlemad igatahes sõltuvad temp-st Raoult'i seadus: komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses.
- Pehmendajad - Stabilisaatorid - Plastifikaatorid - Antistaatilised lisandid - Täitematerjalid - Lisaained töödeldavuse parandamiseks. Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused - Dielektrikud - Keemiline püsivus - Veepüsivus - Hõõrdetegur - Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav - Vähene kuumakindlus.(<100 kraadi) - Väga jäik, kasutamiseks koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifitseeritud PVC-kunstnahk, reliin Polüetüleen: - Poolläbipaistev, elastne - Vastupidav lahustitele - Lisatakse stabilisaatoreid, sest vananevad kiiresti - Tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja kõrgsurve PE Polüstürool:(PS) - Värvitu, kõva, rabe - Lisatakse sageli pigmente - Vähene vastupidavus lahustitele
Raoult'i seadus: Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti aururõhu korrutisega: plahusti = CX lahusti * p0lahusti Krüoskoopia: Krüoskoopia põhineb ainete segu sulamistemperatuuri alanemisel sõltuvalt lisatava aine molaarsest kontsentratsioonist. mx-molaarmass, kk-krüoskoopiline konstant, gx-uuritava aine mass, ts-sulamistemp, ga-alusaine mass Ebullioskoopia: Ebullioskoopia põhineb uuritava aine lisamisel alusele (lahustile), millele järgneb saadud segu keemistemperatuuri tõus (muutus), mis sõltub lisatava aine massist ehk kontsentratsioonist. ke-ebuilloskoopiline konstant, tk-keemistemperatuur Aktiivsus: Komponendi käitumise kõrvalekaldumist tema käitumisest ideaalses lahuses iseloomustatakse aktiivsuskoefitsiendiga i. Osmootne rõhk: arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse enda alla võetud ruumala. FAASID
20 IV ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON LAHUS lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane süsteem, mille koostis võib teatud piirini (küllastuskonsentratsioonini) pidevalt muutuda. LAHUSTUVUS lahustunud ainele ja lahustile iseloomulik suurus, mis näitab (püsival temperatuuril) lahustunud aine maksimaalset massi 100g või 1kg lahusti kohta. Mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad molekulaarsed ained, mis ioone. lahustumisel ei moodusta ioone.
Raku sisemuses sünteesitud suured valgumolekulid, mis on negatiivse laengu kandjad, aga ka ioonide selektiivne transport läbi rakumembraani loovad tingimused, mille tulemusena membraan polariseerub – tema sisepinnal on negatiivne, välispinnal aga positiivne laeng. See laengute erinevus omakorda mõjutab samuti mitmete ainete transporti intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel. Rakumembraan on seega poolläbilaskev struktuur – võrdlemisi hõlpsasti läbitav veele (lahustile), kuid läbimatu suurtele valgumolekulidele ning paljudele muudele vees lahustunud ainetele. Kui niisugune membraan eraldab erineva kontsentratsiooniga lahuseid, ilmneb lahusti liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga alast kõrgema kontsentratsiooniga piirkonda. Seda nähtust nimetatakse osmoosiks. Lahusti liikumine osmoosi toimel kestab seni, kuni lahuse kontsentratsioon kahel pool membraani võrdsustub. Jõud, mis kutsub esile lahusti liikumise
Lahuste keemistemperatuuri tõus Te ja külmumistemperatuuri langus Tk on võrdelises sõltuvuses lahustunud aine molaalsest kontsentratsioonist: Te = iKecm, (11) Tk = iKkcm, kus cm on molaalne kontsentratsioon, i – isotoonilisustegur, Ke lahusti ebullioskoopiline konstant, Kk lahusti krüoskoopiline konstant. Ke ja Kk on lahustile iseloomulikud konstandid, mis ei sõltu lahustunud aine iseloomust. Lahusti ühesuunalist difusiooni läbi poolläbilaskva membraani (kile) lahustist lahusesse (või madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse) nimetatakse osmoosiks. Minimaalset rõhku, mida tuleks rakendada lahusele osmoosi vältimiseks, nimetatakse osmootseks rõhuks. Vastavalt van't Hoffi seadusele on osmootne rõhk võrdeline lahustunud aine molaarse kontsentratsiooniga:
Neil protsessidel suur tähtsus: ainete puhastamisel, heterogeenses katalüüsis, kromatograafias, sõjanduses(gaasitorbik). Lahustumise seaduspärasused:1)gaaside korral: a)sõltuvus rõhust: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal, seega Mia kõrgem gaasi rõhk vedeliku kohal, seda rohkem ka selles vedelikus lahustub. Org. lahustites lahustavad gaasid sageli suuremal määral kui vees. b)gaasi lahustuvus temp tõustes vähenb c) Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. 2)vedelike lahustumine vedelikes: tõuseb temp tõustes, halb lah org lahustites N:benseen 3)tahkete ainete lahustuvus vedelikes: kõik ained on üksteises lauhustuvad, ainult lahustumise määr võib erineda. Mitteelektrolüütide lahused: Ideaallahus: vastastiktoime ühe- ja eriliigil. Osakeste vahel ühesugune (intermolekulaarsed jõud lahuses samad, mis puhtas aineski ei põhjusta soojuse teket ega ruumala muutust)
puhas lahusti (vesi). Mida suuremad on kontsentratsioonid, seda suuremad need efektid on. ∆Te=Ke ·m ∆Te=Te–Te˚ ∆Tkr=Kr ·m ∆Tkr=Tk˚–Tk m — molaalne kontsentratsioon Ke — ebullioskoopiline konstant Kr — krüoskoopiline konstant Te — lahuse keemistemperatuur Te˚ — puhta lahusti keemistemperatuur Ebullioskoopiline ja krüoskoopiline konstant on lahustile iseloomulikud suurused. Määratud ainult lahusti iseloomuga, ei oma mingeid seoseid lahustunud ainega. Valemid kehtivad ainult lahjades elektrolüütide lahustes, kus m<0,2…0,3 mol/kg. Vere külmumistemperatuur Tk (veri)=–0,54˚C. ∆T kaudu saab määrata ainete molaarmasse. Kõik need valemid käivad mitteelektrolüütide kohta. ∆T=k·m m= n G
ebullioskoopiline konstant (keemistemperatuuri Elektrolüüdid jaotatakse lagunemisel tekkivate ioonide puhul) või krüoskoopiline konstant arvu järgi: (külmumistemperatuuri puhul), mis on ainult antud Binaarsed tekib 2 iooni ( HCl , NaCl ). lahustile iseloomulikud suurused. Ternaarsed tekib 3 iooni ( H 2 S O4 , CA -¿ A +¿ C AB CaC l 2 ).
puhas lahusti. Lahuste keemistemperatuuri tõus T e ja külmumistemperatuuri langus T k on võrdelises sõltuvuses lahustunud aine molaalsest kontsentratsioonist: T e = iK e c m , (11) T k = iK k c m , kus c m on molaalne kontsentratsioon, i isotoonilisustegur, K e - lahusti ebullioskoopiline konstant, K k - lahusti krüoskoopiline konstant. K e ja K k on lahustile iseloomulikud konstandid ega sõltu lahustunud aine iseloomust. Lahusti ühesuunalist difusiooni läbi poolläbilaskva membraani (kile) lahustist lahusesse (või madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse) nimetatakse osmoosiks. Rõhku, mida tuleb rakendada lahusele osmoosi peatamiseks, nimetatakse osmootseks rõhuks. Vastavalt van't Hoffi seadusele on osmootne rõhk võrdeline lahustunud aine molaarse kontsentratsiooniga:
Kui keha üldine soojaregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis pruun rasvkude praktiliselt kaob; 3. Mehaaniline kaitse - Rasvkude koondub ka siseorganite ümber ja moodustab mehhaanilise põrutuse eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Ka pikaajalisel nängimisel kaotab mehhaanilist ülesannet täitev rasvkude suhteliselt vähe lipiide; 4. Lahusti - Tänu toidulipiididele kui lahustile saabuvad meie organismi rasvlahustuvad vitamiinid. Rasvlahustunult deponeeruvad inimorganismis mitmed vitamiinid. Väheaktiivne rasvkude on omalaadne lahusti, nimelt selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad ksenobiootikumid ( s.h ka ravimid). Seda fakti peaksid silmas pidama eelkõige need isikud , kes kavatsevad alusada kiiret ja ränka dieeti. Kiire rasvkoe elimineerumine vabastab järsult ja rohkesti rasvkoes talletunud raskmetalle jt
sõrmest. Enne vere võtmist soojendasime "patsiendi" külmasid käsi sooja veega. Siis desifitseerisime naha, kuivatasime piirkonna ning skarifikaatoriga tegime sõrmeotsa külgmisele pinnale torke. Esimese tilga, mis sisaldas koevedelikku, pühkisime ära. Kogusime vere ja torkekohale asetasime steriilse vati. 1. töö: hemolüüsi uurimine - Punaliblede osmootse resistentsuse määramine Kui 2 erineva konsentratsiooniga lahuse vahel on poolläbilaskev membraan, mis on lahustile läbitav ja lahustunud ainele läbimatu, siis lahusti liigub läbi membraani lahusesse. Lahuses on lahustunud aine konsentratsioon kõrgem, kuni osmootsed rõhud mõlemas vedelikuruumis võrdsustuvad: difusioon läbi poolläbilaskva membraani on osmoos. hemolüüs: erütrotsüütide purunemine, mille käigus vabaneb hemoblobiin. 1. Valmistasime kuute katseklaasi meile ette antud lahused, etteantud järjekorras. 2. igasse katseklaasi lisasime paar tilka verd 3
praktiliselt kaob; 3) Mehaaniline kaitse. Rasvkude koondub ka siseorganite ümber ja moodustab mehhaanilise põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Ka pikaajalisel nälgimisel kaotab mehhaanilist ülesannet täitev rasvkude suhteliselt vähe lipiide; 4) Lahusti. Tänu toidulipiididele kui lahustile saabuvad meie organismi rasvlahustuvad vitamiinid. Rasvlahustunult deponeeruvad inimorganismis mitmed vitamiinid. Väheaktiivne rasvkude on omalaadne lahusti. Nimelt selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad ksenobiootikumid (s.h. ka ravimid). Seda fakti peaksid silmas pidama eelkõige need isikud, kes kavatsevad alustada kiiret ja ränka dieeti. Kiire rasvkoe elimineerumine vabastab järsult ja
annaabi.ee 
