säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB! Nad riknevad säilitamisel kiiresti · Organismile on vesi tähtis sellepoolest kuna ta kuulub kõikide kudede koostisse. · On enamike toiduainete lahustajaks · Vesi on enamike toiduainete lahustajaks, on abiks lahustunud ainete edasiliikumisel ja jaotamisel organismis. 2.Mineraalained · ... on organismis ligikaudu 5% keha üldkaalust. · Suurim tähtsus on sellistel elementidel nagu Ca, P , Fe, Na, Cl, I , S jt. · Mineraalsoolasid leidub kõigis toiduainetes. 2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks.
vedeldi Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust Kasutatakse : Dibutüülftalaat
lahusti. Faaside eraldumine on energeetiliselt soodne ja pöördumatu protsess. Polümeeri kolloidlahus - lateks - on püsiv ainult emulgaatorite juuresolekul. Millal saame polümeerist tõelise, millal kolloidlahuse? See sõltub sellest, kas polümeer on lahusti suhtes lüofiilne või lüofoobne (lüofiilne- lahusti lembene;lüofoobnelahustit tõrjuv) Vesi + polümeer = kolloidlahus, sest polümeer on vee suhtes lüofoobne. Kuidas hinnata lüofiilsust? - lahustuvusparameeter Polümeeri lahustajaks sobib lahusti, mille on lähedane polümeeri väärtusele. lahusti polümeer oktaan 15,1 polüetüleen 15,9 keemiliselt sobiv tetrakloro- 17,2 polüpropüleen 16,9 metaan etüülatsetaat 18,2 PBMA 17,6 benseen 18,3 polüstürool 18,2 kloroform 18,6 polümetüül- 18,6 metakrülaat Polümeeri molekuli liikuvus on nii väike, et tema lahustumisel toimub esmalt lahusti liikumine polümeeri molekuli sisse (päsmas on tühikud). Esialgu tekib lahusti lahus polümeeris
Vesinikkarbonaadi lagunemine kõrgematel kui 650C ja sealjuures kaltsiumkarbonaadi tekkimine kulgeb suhteliselt aeglaselt, seega ei ole ka vee keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid. Loodusliku vee aurumisjääk sisaldab kaltsiumkarbonaati. CaCO3 + CO2 Ca 2+ + 2HCO3- Lahused Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem Lahusti on lahustes enamikel juhtudel see aine, mida on rohkem massi- või mahuprotsentides. Erandiks on vesilahused, milledes on lahustajaks alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2
Vesinikkarbonaadi lagunemine kõrgematel kui 650C ja sealjuures kaltsiumkarbonaadi tekkimine kulgeb suhteliselt aeglaselt, seega ei ole ka vee keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid. Loodusliku vee aurumisjääk sisaldab kaltsiumkarbonaati. CaCO3 + CO2 Ca 2+ + 2HCO3- Lahused Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem Lahusti on lahustes enamikel juhtudel see aine, mida on rohkem massi- või mahuprotsentides. Erandiks on vesilahused, milledes on lahustajaks alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2
Põhimõte onn selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid. Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valgud Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjlides orgaanilised lahustid . Enamkasutatavad lahustid: Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaaineid on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator
Näit: looduses on osmoosseks anumaks rakk. Betoonid võivad osutuda poorseteks, et leiab aset osmoos. Mitmesugused läbivate pooridega ehitusmaterjalid. Keraamilised tooted st. põletatud savid. 11) Lahused kahe või enama puhta aine homogeensed segud (võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus) Lahusti üldjuhul see aine, mida on rohkem massi- või mahu%-des (erand: vesilahused olenemata vee kogusest, on lahustajaks vesi). Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud
Pigmentide omadustest tähtsamad on: valguspüsivus, keemiline püsivus, ilmastikukindlus, korrosioonikaitsevõime,kattevõime, värvimisvõime, jahvatuspeenus, erimass, õlimahtuvus, mürgisus. Nr 59 Tähtsamad värvide liigid Tähtsamad värvide liigid on: lakid, emailid, õlivärvid, vesivärvid, pahtelsegud ja kitid. Lakk. Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. Kihitekitajaks on looduslikud- või tehisvaigud, taimeõlid, bituumenid jne Lahustajaks on lakibensiin, piiritus, atsetoon, nitrolahusti jne. Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena. Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras. Kokkusegatult ta kaua ei säili ja tuleb kiirelt ära kasutada. Lakid omakorda jaotatakse: · Õlilakid- saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga vedeldamisel. · Nitrolakk- on lahustis vedeldatud nitrotselluloos. Kuivab väga kiiresti ja on tuleohtlik.
annaabi.ee 
