eesmarket. Vajadusel reguleerida eesmarket selliselt, et haarajate haardeulatus oleks 5-8 mm üle poogna serva. Kortsud poognal 1) Suunavate juhtrataste surve poognale on liiga suur. Kontrollida tuleks nende survet poognale ja nende asendit poogna tagumisest servast. 2) Eesmarked ei ole reguleeritud ühele joonele, tekib paberi kortsumine. Poogna haarajate vahelt lahtitulek 1) Haarajate kokkusurumise jõud on liiga nõrk. Poogna haarajate vahelt lahtitulek esineb sagedamini, kui tõmmisel on suured täispinna kujutised. Kontrollida haarajate avanemise üheaegsust ja haarajate sulgemisel poogna kinnihoidmise jõudu, vajadusel reguleerida ning vahetada välja eksentrikud või haarajad. 2) Pesuvahendid ja värvi lahustid muudavad ofsetkummi kleepuvaks ja paisuvaks. Kasutada pesuks ainult selleks ette nähtud pesuvahendeid, mis sobivad kokku trükimasinas
kiirus ei kasva. · Kuumenemisel tekib friksoonkatete lõhna. · Vabakäigu puudumine. · Siduri ketas kulunud · Oli sattumine siduri ketastele. · Siduri korvi vedrud väsinud Sidur ei lahuta · Käigu sisselülitamisel käik ragiseb. · Olgu et sidur on alla vajutatud sisselülitatud käiguga auto liigub edasi · Liiga suur vabakäik. · Hüdroajamis õhk. · Ketas kõver ülekuumutamise tagajärjel · Siduri ketta hõõrdkatete lahtitulek · Siduri järsk sisselülitamine · Survelaagri purunemine · Lahutusmuhvi kinni jäämine võlli sukal. · Väändevõngete summuti vigastus. · Surve ketta või hooratta mõranemine. Siduri hooldamisel tehtavad tööd · Kondrollitakse siduri vedeliku taset peasilindris. · Kusjuures eelnevalt kõrvaldatakse leke · Kondrollitase siduripedaali vabakäiku vajadusel reguleeritakse ·
käsipidur peale Suruõhu rõhk peab olema 0,2...0,3 MPa Õhk juhtida silindrisse küünlaava kaudu Diagnoosimine Õhu väljumine sisselasketorustikust või summutist viitab sellele, et sisse-ja väljalaskeklapid pole tihedad Mullid jahutusvedelikus või õhu väljumine naabersilindrist on plokikaane või selle tihendi vigasuse tunnused Kui õhk väljub täitekaelast, siis on viga kolvigrupis- see pole tihe Müra ja kloppimise põhjused Suurenenud lõtkud Detailide lahtitulek ja purunemine Müra ja kloppimise allika leidmine Silindrite kordamööda väljalülitamine küünlajuhtme lühistamisega Pöörlemissageduse kiire muutmine Mootori teatud piirkondade kuulamine stetoskoobiga Kui stetoskoopi pole, toetatakse vastu kontrollitavat kohta kuivast puust liist, mille teine ots surutakse vastu kuulmeluud Ohutud helid Külma mootori käivitamisel võib kostuda kolbide nõrk kloppimine, mis mootori soojenemisel kaob. See on
lõhkamine hüdrodünaamiline (vesipiik - kõrgsurve veejuga, impulssveejuga) muud viisid, nagu ultraheli, keemiline, elektrohüdrauliline impulss) 72. Ehitise oluliseks või täielikuks lammutamiseks esitatavad nõuded. 73. Hoonete lisasoojustamise viise. Milleks lisasoojustamine on vajalik? 74. Kuidas määrata välispiirete soojus- ja niiskusetehnilist seisundit? 75. Viimistlustööde enamesinevad vead ja nende põhjused. Vastus: tapeetide ja värvide luitumine, tapeetide lahtitulek nõrga liimi ja niiskuse tõttu, värvi koorumine seinakonstruktsiooni sattunud suure niiskuse tõttu, sisekrohvi pudenemine, krohvil olevate värvide kahjustused(koorumine mustumine, tolmu/hallituse tõttu), köögis ja vannitoas viimistlusplaatide lahtitulek(vähene nake, niiskus), plaatmaterjalide kõverdumine niiskuse tõttu, lagede kahjustus torustike läbijooksu tõttu, ripplagede lahtitulek. 75. Milliseid põhilisi värvimaterjale võite nimetada. 77
milledel tavaliselt sellist probleemi ei teki) ning põhjuseks on olnud löögist viga saanud rumm või laager. Lisaks olgu mainitud, et on ette tulnud autosid, millel vibratsioon tekib roolis ja ainult kindlatel kiirustel, omanik aga kahtlustab ketaste viga, aga lisaks võib tekkida samasugune vibratsioon ka mitte pidurdamisel teatud kiiruse vahemikes. Põhjuseks oli hoopis "viskav" veovõll (minimaalne kõverdumine / tasakaalustuse lahtitulek / loksuv tugilaager). Sellistel juhtudel jääb auto juures "ketaste kõverdumise" viga korduma. Aitab laagri, rummu või veovõlli vahetus. Konkreetselt ketaste kõverdumist põhjustab reeglina ketaste üldine ebaõnnestunud konfiguratsioon (seega autotootja möödalaskmine) või porikaitseplekkide puudumine (pole ette nähtud või "minema roostetanud"). Ebaõnnestunud konfiguratsioon tähendab ventileeritud ketta tundlikust kiire
Tabel 2 Sidumisvahendi nurk Sidumisjõud protsentides nominaaltugevusest 60º 100 70º 70 80º 35 (8) Sidumisvahend ei tohi olla vastu teravaid servi. Vajadusel tuleb teda kaitsta nendega kokkupuutumise eest. (9) Sidumisvahendid tuleb pingutada. (10) Üksiku sidumisvahendi või kinnituse lahtitulek, katkemine või lõdvenemine ei tohi nõrgendada veose teisi sidemeid ega põhjustada veose lagunemist. (11) Sidumisvahendite pingutusvahendid tuleb paigutada nii, et nad ei suurendaks sõiduki laiust. §11. Veose katmine (1) Veos tuleb katta presendi, võrgu või muu sobiva materjaliga: 1) kui on oht, et veos tolmab või variseb sõidukilt; 2) kui veost on vaja kaitsta ilmastikutingimuste eest.
õhukeste kihtidena värskelt pealekantud tardumata mördile. *Krohv koorub lahti või kerkib üles - krohvitud on märjale pinnale või kui pind on pärast krohvimist pidevalt märgunud. *Pragude võrk - puitpinnad pragunevad mööda krohvipeerge, seljuhul on mördikiht liiga õhuke või peerud liiga laiad. Tellispindadel tekivad praod mööda vuuki, seljuhul on kantud väga õhuke kiht ilma pindu eelnevalt veega niisutades. *Krohvi lahtitulek aluspinnalt - Võimalikud vead: 1. Mördi kandmine kuivale, niisutamata pinnale. 2. Tugevama mördi kandmine nõrgemale. Kihid peavad olema peale kantud tugevuse järjekorras. Krohv praguneb nurkades ja erinevatest materjalidest aluspindade liitekohtades, sest: 1. Pole löödud võrguribasid. 2. Aluspinnad on liiga kuivad. 3. Konstruktsioonid on ebakindlad ja halvasti kinnitatud. *Kihistuv krohvi põhjustavad: 1. Ebakvaliteetne sideaine või projektile mittevastava margiga krohvimört.
Siduri poolikut lahu t urni st märkame kõige teravamalt esimese käigu sisselülitamisel enne kohaltvõttu. Vaatamata sidur ilingi põhja vajutamisele lülitub käik ragi- naga ja masin püüab kõhe liikuma hakata. Põhjused võivad siin olla järgmised. 1. Sidurilingi liigne vabakäik, mistõttu sidurikettad ei vabane täielikult vedrude survest ja sidur jääb vedama. See tekib kas kulumisest või ebaõigest reguleerimisest. 2. Trossi katkemine või selle otsaku lahtitulek. -Rike on hõlpsati märgatav ja see kõrvaldatakse kas uue trossi pai galdamisega või otsaku kinnijootmisega (vt. joon. 146). 3. Siduriketaste kõverdumine, mis tekib kuumenemisest siduri pikemaajalisel libisemisel. Kõverdunud kettaid ei saa taastada, nad asendatakse uutega. 4. Sidurivedrude ebaühtlane pingus, mistõttu surveketas eemaldub lahutamisel vildakalt. Viga kõrvaldatakse kas vedrude pinguse reguleerimisega või nende väljavaheta misega
annaabi.ee 
