· Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine Scoutspataljoni ülem on alates 2006. aastast major Aivar Kokka. Pataljoni ülem aastatel 2005 - 2006 oli kolonelleitnant Indrek Sirel. Pataljoni ülem aastatel 2001 - 2004 oli kolonelleitnant Artur Tiganik. Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteedid on eelkõige erialaste- ja lahinguliste oskuste arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. AJALUGU 1918. aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. 17. detsembril 1918. aastal allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19. detsembril Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvatusega
institutsioonideni ainult Bütsants. (34) ... XII saj hakkasid kogu Lääne-Euroopas isandad ja isegi kuningad ennast oma pitsatitel kujutama ratsasõjameestena, rüütlitena, mis ei näidanud enam lihtsalt seost sõjaga, vaid ühiskondlikku staatust. Relvastatud rüütli kuju vahas, maalidel, skulptuurides, klaasimaalis, luulekunstis ja hauamonumentidel muutus valitseva sõjalise aristokraatia standardseks kujutamisviisiks. (35) Lahinguliste arv varieerus väga suurel määral. XI-XII saj oli 10 000-meheline sõjavägi väga suur ja juba logistilistel põhjustel ei olnud seda võimalik pikemat aega koos hoida. (36) Puudus tõhus sotsiaalne ja juriidiline lepitussüsteem ning mõistagi polnud veel olemas rahvusvahelist õigust, mistõttu sõda oli päris endeemiline ja seda leevendasid ainult veidi sõjameeste ühised väärtused, mida Läänes nim hiljem rüütlikoodeksiks, aga mida põhimõtteliselt tunti ka islamimaailmas. (37)
antakse vähetähtis Looderinne. 1943. aasta juulis määratakse Konev juhtima Stepi rinnet. Tal õnnestub edukalt võidelda Kurski kaarel all ning lahingutes Harkivi ja Dnepri pärast. 1943. aasta oktoobris muudeti Stepi rinne 2. Ukraina rindeks. 1944. aasta veebruaris suutis Konev Korsun-Tserkassõ lahingus piirata ümber kolossaalse Saksa väe grupi, misjärel viimane hävitati. 20. veebruaril 1944 anti Ivan Konevile lahinguliste teenete eest NSV Liidu marssali auaste. Konevi edu jätkus märtsis-aprillis, kui ta oma vägedega piiras ümber ning likvideeris ühe Saksa diviisi teise järel. 26. märtsil 1944 ületasid Konevi väed esimesena NSV Liidu 1941. aasta juuni riigipiiri, seda Rumeenias. 1944. aasta maist kuni sõja lõpuni juhtis Ivan Konev 1. Ukraina rinnet. Juulis-augustis purustasid tema väed Põhja-Ukraina armee. 29. juulil 1944 annetati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus koos Lenini ordeniga. 1945
Pataljoni ülem aastatel 2001 2004 oli brigaadikindral Artur Tiganik. 2 Pataljoni koosseisus on: Pataljoni staap Staabi- ja tagalakompanii A-,B- ja C- jalaväekompanii Lahingutoetuskompanii Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteedid on eelkõige erialaste- ja lahinguliste oskuste arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. Ajalugu Novembris, aastal 1918 tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Aastal 1918, 17. detsembril allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19. detsembril Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvastusega
Scoutspataljon Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima. Põgeneti teadmatusest ja kindla juhi puudumise tõttu. 17. detsembril 1918 sõlmiti leping sõjaministeeriumi ja idee algatajatega. Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale reageerisid paljud kohalikud noorukid. Nad saadeti õppustele. Samal ajal formeeriti mobiliseeritud meestest Vil...
mootorratast, 1 981 vedurit, 11 155 vagunit, 595 sõjalaeva jne. Kava kohaselt tuli mõnest diviisist koosnev operatiivgrupp ,,Narva" ümber piirata ja purustada kõigi kolme armee ühisjõududega. 1. märtsil alustasid 59. ja 8. armee väed ägedaid lahinguid Narvast lõunas Krivasoo rindel. Auvere all ja Sirgala soodes keesid lahingud päeval ja öösel. Just siia saadeti sakslastele appi suurte lahinguliste kogemustega major A.Rebase ja major Soodeni pataljonid, kes võitluste käigus jäid topeltkotti. Side rügemendiga katkes, puudus oli laske- ja toidumoonast. Viimse meheni vastu pidada? Alla anda? A.Rebane otsustas, kui mitmendat korda, mehed kotist välja tuua. 5. märtsi öösel ründasid 11. Ida-Preisi diviisi kaks rügementi kotti väljastpoolt. Koti suu purustati, eesti mehed olid kindlast surmast pääsenud. Mustajõe-
Faleristika def ja põhimõisted- uurib ordeneid , medaleid , märke. Uurib nende autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, väärtusi, stiili. Orden- rüütliordu liikme tunnusmärk. Teenetemärk- autasu, mida antakse teenete eest. Medal- autasu. Aumärk- rõivastel kantav välimärk, mis näitab kandja kuuluvust, teeneid, osalust. Faleristika kolm allikat- Falera- hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures- Vana Kreeka olümpiamedal, Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest. Vaimulikud Rüütliordud( said kinnituse paavstilt). hospitaliidid e. Johanniidid e malta rüütliordu 1118, Templiordu 1123(enam ei tegutse), Saksa e Teutooniordu 1197( tunnuseks valge mantel, must rist). See on kasutusel ka Eestis. Ilmalikud Rüütliordud- Sukapaela ordu- 1351- Edward III, Kuldvillaku ordu 1429, Püha Seeravi ordu (Rootsi). Eesti teenetemärgid.- Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide
Esimeseks mälestusmedaliks Rootsi kuninga poolt 1632.a. asutatud Nürbergi lahingu mälestusmedalit. Üldlevinuks said mälestusmedalid ja mälestusristid Napoleoni sõdade ajal. Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal
Esimeseks mälestusmedaliks Rootsi kuninga poolt 1632.a. asutatud Nürbergi lahingu mälestusmedalit. Üldlevinuks said mälestusmedalid ja mälestusristid Napoleoni sõdade ajal. Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal
annaabi.ee 
