.................................................. 9 Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. http://y.delfi.ee/norm/44547/1862393_add4Tn
kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Ajalugu Alaline asutus kujunes saarel 18. sajandi algul kui hollandi meremees Johann Doll saarele elama asus. Temalt on saanud nime Tolli talu, mis hiljem on suurim Vilsandi taludest. Vanim teadaolev sadam paikneb Kihelkonna lahes juba keskajal ning Vilsandi tuletorn ehitati 1809.a. 20. sajandi algul oli Vilsandis 30 peret. Elanike arv on saarel ulatunud maksimaalselt 180 - 190 inimeseni. 14. aug 1910. a
üleujutamise tingimustes tekkinud turbad; sisaldavad mineraalse mulla vahekihte; A AM' 2 AM" 2 AM"' 2 toitaineterikkad -- -- -- t2 lahesoppide kinnikasvamisel tekkinud -- -- -- hästi lagunenud, lagunemise % > Turba lagunemise
juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad veel eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Vilsandi Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas, mis on äsja taastatud. Vilsandi saarel aga asub Vilsandi Rahvuspargi bioloogiajaam koos majutamiskeskusega, mida saavad
aasta 7. juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad: · mereline kliima · rohke linnustik · ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik · huvitav riimveelise mere fauna. Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976
lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1
lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1
lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1
annaabi.ee 
