20000-50000 meest. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingus, et aidata evakueerida Ateena linna kuna nad said teada kaotustest termopüülides. Linna taheti evakueerida Salamise saarele. Ülemvõim anti Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes seal neile millega alustasid ühtlasi maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Selle suurima merelahingu võitsid kreeklased kuna neil olid eelised. Nende eelisteks oli see, et nad teadsid igat lahesoppi ning palju pärslaste laevu läkski põhja sellepärast et nad jooksid karile. Pärsia eliitüksus surematud kes põgenesod laevade karile joostes lähedalolevale saarele. Kuid nende õnnetuseks olid saarel hopliidid kes pärsialased leidsid ning viimse meheni maha tapsid. Ka ilmastik oli kreeklaste kasuks. Puhuma hakkas tugev tuul, mis tekitas suuri laineid, segades foiniikia laevadel olevaid vibumehi. Seejärel kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi ja tungisid nende laevadele
Skylla ja Charyptise vahel olema Kahe halva asja vahel valima. Ei tahaks üldse valida, aga oled sunnitud. Messina väin- apeniini poolsaare ja Sitsiilia vahel. Olid keerulised laevastamistingimused. Oli palju veekeeriseid ja karisid. Skylla kari Charyptis- veekeeris Glaukos armus Skyllasse, Skylla ei hoolinud temast. Glaukos tahtis võlurohtu saada, mis paneks Skylla teda armastama. Ta palub Kirkelt armurohtu. Kirke armub mehesse, ning annab Glaukosele mürki. Glaukos heidav seda madalasse lahesoppi, kus Skylla pesemas käib. Kui Skylla suplema läheb, muutub ta naiseks 6 koera peaga. Kalypso oli armunud Odysseusesse. Ta hoidis teda 7 aastat oma saarel kinni. Odysseus oli pärit Ithaka saarelt. Penelope töö töö, mis ei edene. Penelope mees oli kadunud. Mehed tahtsid temaga abielluda, et saada kuningaks. Ta ütles, et ta peab enne surilina valmis tegema. Igal päeval ta kudus ja öösel harutas. Lõpuks pidid kõik kosilased laskma Odysseuse vibuga läbi 7 kirvevinna
poolsaarele, ehitades Korinthose maakitsusesse müüri ning kaitstes seda maksimaalselt, kuid Themistokeles ateenlaste poolelt nõudis, et Delfi oraakli ennustuse kohaselt jääks kogu sõjajõud merelahingu peale. Ning lahing algas üsna pea. Xerxes läks isiklikult rannikuäärselt mäetipult lahingut jälgima, Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu. Siiski olid looduslikud olud kreeklaste kasuks, ateenlased tundsid seal iga lahesoppi, mis olid küllaltki riukalikud, samas kui suur osa pärsia laevastikust hukkus karile joostes. Lahingu alguses kreeklased taganesid, juhtides pärslased sügavamale tundmatutesse kitsastesse lahesoppidesse ja väinadesse, kus väikestel kreeka trireemidel oli selge eelis suurte ja kohmakate pärsia laevade üle. Siis hakkas puhuma tugev tuul, mis tõstis suuri laineid, segades foiniikia (kes oli osa pärsia laevastikust) laevadel olevaid vibumehi.
7 Laeva viimiseks vajalikule sügavusele kulus paar päeva, vahel isegi rohkem. 1898. aastal ei tahtnud Kablis ehitatud „Arcturus“ kuidagi vette minna. Kiilu hõõrumisest rennis tekkinud vinguv hääl olevat olnud kuulda 14 versta taha. Selle järgi ennustati laevale õnnetut meresõitu. Tegelikult uppuski „Arcturus“ koos meeskonnaga. Vettelastud laev pandi kusagile lahesoppi ankrusse või viidi lähimasse sadamasse, kus pandi peale mastid ja ja tehti taageldustööd. Laeva peeled tehti ühel ajal laeva kerega. Nüüd veeti nad mööda vett laeva juurde. Enne püstitamist tuli neid hoida vees, soovitatav jõevesi, tüvi vastu voolu. Sellised mastid ei olevat mädanenud. Mastid tõsteti kohale sakside, kahe ülalt kokkuseotud palgi otsa riputatud tali abil. Maste püstitati ahtrist vööri poole. Viimasena pandi paika kliiverpoom. Hulk aega
sadamapiirkondade maaomand loodusvarade paiknemine sadamapiirkondades keskkonnakahjustusi põhjustavate võtmetegurite esialgne määratlemine (sh. avariid) jne. Majanduspoliitilised, kelle omandid jne. Mõõdistamised, eeldused maal ja merel. Sügavused. Milline hüdrodünaamika seal on? Kust neid võetakse? Kuidas on lainetuse tingimused? Kalurid teavad ka sinna lahesoppi tuleb laine või mitte, samas, modelleeritakse. Geotehnika- milline pinnas on, mida pinnas kannab või ei kanna, kuhu rajada vaiasid. Rannaprotsessid- kuidas setted liiguvad, kas kannab setteid täis või mitte. Navigatsioon- kindlad sissesõidu liinid, sissesõit peab olema märgistatud. 7. PILET Aktiivse murrutusrandla iseloomustus, selle areng, Põhja- Eesti paekallas. Pankrand on kujunenud monoliitsetesse kivimitesse. Tüüpiliseks on järsuseinaline pankrandla Siluri karbonnatkivimeis
C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas elevad liigid muu eluskoosluse „armust” kuid ise otseselt ühegi populatsiooni tihedust ei mõjuta. Seega, C on õige. 26. Milles seisneb nn „poolsaare ja lahe efekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B. Lahed on üksteisest eraldatud poolsaartega; C. Ühe lahe liigiline koosseis sõltub teda piiravate poolsaare liigirikkusest. Lahesoppi ja poolsaare otsa saab immigratsioon toimuda vaid ühest suunast, seega on seal oodata väiksemat mitmekesisust. A on õige. 27. Kas Gause printsiip sõnastati: A. Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel? B. Lindude biogeograafia uuringute käigus? C. Metsades ja preerias toimuvate kooslusprotsesside uurimisel? D. Ainuraksetega tehtud laborikatsete tulemusel? D on õige, sest nii see oli. 28. Kas parasiidirünnaku tõkestamiseks tuleb: A
Maa on struktureeritum üksis kus kohastumusvõimalusi on rohkem. 62 LOKAALSED DIVERSITEEDIGRADIENDID 1. POOLSAARE JA LAHE EFFEKT – TÕENÄOSUSLIK SEADUSPÄRA Lahe tipu suunas diversiteet väheneb. Poolsaare tipus/lahe otsas on mitmekesisus väiksem. Mereliigid tekivad meres, ookeanid ja lahe tippu tuleb neil migreeruda. Liigid migreerivad igas suunas ja lahesoppi sattumine on ebatõenäoline. Samamoodi on mandril. Nt: Lahe effekt Läänemeres. Ligipääs ookeanist on vaid läbi Taani väinade. NB! Lisaks mängib rolli ka siin soolsus. Kaugus ookeanist korreleerub soolsuse vähenemisega. 2. NN KÜÜRSELG KÕVER (hump-back curve) - Nime andis P.Grinne Küürselg kõver sidus produktsiooni läbi biomassi liigirikkusega. Seos on unimodaalne, vastandub monotoonsele seosele (mis ainult kasvab/kahaneb mööda x- telge).
tüürisin paadi poole. Ootasin, et keegi on seal sees pikali, sest seda tehakse sageli, et inimesi narrida; kui mõni loll siis paadi õnnelikult kinni saab, tõustakse üles ja naerdakse ta välja. Aga seekord polnud nii. Oli tõesti t ühjalt pärivett ujuv paat, ning ma ronisin sisse ja sõudsin. kaldale. Mõtlesin: küll on vanamehel hea meel, kui ta seda näeb, -- see maksab oma-kümme dollarit. Aga kui ma kaldale jõudsin, polnud taati näha; sõudsin paadi väikesesse oja moodi lahesoppi, mis üleni kadus viinapuuväätidesse ja pajuokstesse; seal tuli mulle teine mõte. Arvasin, et peidan paadi hästi ära ja sõidan pärast umbes viiskümmend miili allavett ja löön laagri üles, selle asemel et metsa putkata; siis poleks tarvis nii pöörast maad jala käia. Lahesopp oli üsna onni lähedal, ja ma kujutlesin aina, et kuulen vanameest tulevat. Aga sain siiski paadi peitu. Siis tulin välja ning vaatasin pajuokste vahelt ringi, ja vanamees oli
annaabi.ee 
