aitavad probleemülesandeid lahendada? (9.1) Probl. ülesannete lahendamises eristas Dewey 5 etappi: 1.Probleemi esitamine- teadvustada ning selgeks teha selle olemasolu. 2.Probl. defineerimine- defineeri probl. Määratle lähteandmed ja lõppseis, kuhu välja jõuda 3. Hüpoteesi pakkumine- lähtudes probl. definitsioonist ja lahendamise tingimustest paku välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks. 4.Hüpoteesi kontrollimine- analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevais posit. ja negat. jooni. 5. Parima hüpoteesi välja valimine- vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Heuristikud on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised info töötlemiseks ning ül-e lahendamiseks (hõlbustavad määratlemata struktuuriga probleemide lahendamist) Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1. Saa ülesandest aru
lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. Probleemülesannete lahendamise etapid: DEWEY 1.Probleemi esitamine(teadvusta või lase selgitada); 2.Probleemi defineerimine (määratle lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis. Arvesta lahendusviisile esitatavaid nõudeid); 3.Hüpoteeside pakkumine (paku välja võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4.Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi.
olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. Probleemülesannete lahendamise etapid: DEWEY 1.Probleemi esitamine(teadvusta või lase selgitada); 2.Probleemi defineerimine (määratle lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis. Arvesta lahendusviisile esitatavaid nõudeid); 3.Hüpoteeside pakkumine (paku välja võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4.Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); 5.Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi.
Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest (Dewey ja Polya näitel). Probl. ülesannete lahendamises eristas Dewey 5 etappi1.Probleemi esitamine- teadvustada ning selgeks teha selle olemasolu.2.Probl. defineerimine- defineeri probl. Määratle lähteandmed ja lõppseis, kuhu välja jõuda 3. Hüpoteesi pakkumine- lähtudes probl. definitsioonist ja lahendamise tingimustest paku välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks. 4.Hüpoteesi kontrollimine- analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevais posit. ja negat. Jooni.5. Parima hüpoteesi välja valimine vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1.Saa ülesandest aru. Milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks lisaks vaja. 2 Kavanda lahendusplaan- otsi olemasoleva info ja tundmatu seoseid. 3. Teosta planeeritu
retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. Probleemülesannete lahendamise etapid: DEWEY 1.Probleemi esitamine(teadvusta või lase selgitada); 2.Probleemi defineerimine (määratle lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis. Arvesta lahendusviisile esitatavaid nõudeid); 3.Hüpoteeside pakkumine (paku välja võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4.Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); 5.Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS 1.ettevalmistus(tutvumine probleemi ja infoga, mis võib osutuda kasulikuks selle lahendamisel); 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, analüüs, hüpoteeside väljapakkumine ja igasugune muu probleemi üle mõtlemine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahenduse kontrollimine). POLYA 1
hinnangute andmisel ning tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Planeerimine peab toimuma üheaegselt nii tehnilistest kui ka majanduslikest aspektidest lähtudes. Töötaja, kes tegeleb lao planeerimisega, hindab töö käigus oma tahtest sõltumata intui- tiivselt, kuidas konkreetne lahendusvariant rahuldab püstitatud eesmärke. Intuitiivse hinnangu andmine toimub praktiliselt samal ajal tööga mingi alternatiivse lahendusvariandiga. Intuitiivse hinnangu andmisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed aspektid. Positiivne külg seisneb selles, et tänu töö käigus toimuvale pidevale hinnangu andmisele toimub samal ajal uute ideede genereerimine. Negatiivne aspekt seisneb selles, et intuitiivse hinnangu alusel võib projekti kallal töötav inimene loobuda enneaegu alternatiivsest lahendusvariandist seda lõpuni välja töötamata ja kontrollimata.
Töötaja, kes tegeleb lao planeerimisega, hindab töö käigus oma tahtest sõltumata intui- tiivselt, kuidas konkreetne lahendusvariant rahuldab püstitatud eesmärke. Intuitiivse hinnangu andmine toimub praktiliselt samal ajal tööga mingi alternatiivse lahendusvariandiga. Intuitiivse hinnangu andmisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed aspektid. Positiivne külg seisneb selles, et tänu töö käigus toimuvale pidevale hinnangu andmisele toimub samal ajal uute ideede genereerimine. Negatiivne aspekt seisneb selles, et intuitiivse hinnangu alusel võib