tööstusliku sagedusega pingel ning võrrelda ettenähtud nõuetega. 2. Põhimõtteskeem Joonis 1. Isolaatorite katsetamise seadme põhimõtteskeem üksikute isolaatorite katsetamisel, PR pingeregulaator, T 100 kV trafo, Rk kaitsetakisti, U1 voltmeeter kõrgepinge mõõtmiseks, O katsetatav objekt (isolaator). 3. Katsetatud isolaatorite joonised Joonis 2. Liini rippisolaator. Lahendustee märgitud paksu joonega. Mõõdetud lahendustee 21cm. 3 Joonis 3. Läbiviikisolaator . Mõõdetud lahendustee katses kastuatud isolaatori puhul 15cm. toimus kõige otsematteed pidi elektroodide vahel. Joonis 4. Tõir- ehk tugiisolaator
pane juhiseid tähele. Sellises situatsioonis paneksin juhtnöörid tahvlile kirja ja nii on õpilasel hea ülevaade. Mulle meeldib Cowley poolt välja toodud märkus, et juhtnööre oleks mõistlik anda kolmekaupa. Tähtis on algselt võimalikult lihtsalt ülesanne lahti seletada, seejärel paluda mõnel õpilasel üle korrata ning lõpuks kindluse mõttes veel kord seletada. Võti seisnebki selles, et oleks vaja ülesande lahendustee õpilastele võimalikult korrektselt edasi anda. Kui õpilane teab, mida temalt ootan, siis oskab ta vastavalt ka käituda ja oma tähelepanu suunata. 3. OLUKORD – ARENEV VASTASSEIS Sarnaselt esimesele olukorrale, võib ka siin aidata reeglite paika panemine kohe esimese tunnis. Siis õpilased teavad, mida neid ootan ja milline on just minu jaoks aksepteeritav käitumine. Sellises olukorras ei tohiks õpetaja kuritarvitada oma võimu või staatust. Kui hakkaksin üleolevalt käituma
põhiküsimusega. Sisulised barjäärid, mis väljenduvad huvide ja arusaamade ühitamatuses. Protseduurilised barjäärid, kui puuduvad suhtlemisrrglid ja põhimõtted, millest johtuvalt osapooled saaksid ajada ühist asja. Kui selles kontekstis on osapooled siiski huvitatud koostööst ja põhiküsimuse lahendamisest, saab lepitaja palju ära teha. Lepitamisel on ka vastunäidustused. See tähendab, et on konflikte, mille puhul see ei ilmselt kõige mõistlikum lahendustee. Lepitamine võib takerduda ka selle taha, et üks osapooltest on sedavõrd kahjustatud, et ta pole emotsionaalsetel või füüsilistel põhjustel võimeline lahendusprotsessis osalema. Lepitamine ei ole imerohi ega universaalne ravivahend. Kui osapoolte suhted on sedavõrd halvad, et nad keelduvad mis tahes koostööst, ei ole lepitamine võimalik. Kui ollakse valmis pigem teist hävitama kui ühislahenduse nimel koostööd tegema, on raske leppida
see aga võimatu. Eelarvamuste ületamine ja muutmine tähendab sageli konflikti lahenemist. Seal, kus taastuvad suhtlemine ja usaldus, muutuvad vastastikused hoiakud tegelikkusele vastavaks, konfliktid leevenevad. Eelarvamuste taandumine võib toimuda erinevatel viisidel. Koostöökogemused ühise eesmärgi nimel vähendavad eelarvamusi ja lähendavad suhteid. Eelarvamuste taandumisele aitab kaasa ka isiklik emotsionaalne kogemus. Paljud konfliktid osapoolte vahel on lahendustee leidnud just alates isiklikest inimlikest kontaktidest. Inimeste eelarvamuslikkus väheneb ka siis, kui nad tõdevad, et teised on vähem eelarvamuslikud kui nemad. Eriti mõjus on see, kui tõdetakse oluliste inimeste suhtumise erinevust. Hoiakuid sunnib korrigeerima ka vastuolu hoiaku ja tegelikkuse vahel. 2.3. Rollikäitumine Et inimesed saaksid midagi koos teha, peavad nende ühistegevusse panustamise viisid olema kuidagi määratletud
sisu. Alati ei ole kerge konflikti sisu määrata, eriti juhul kui on tegemist pikaajaliste ja kaugelearenenud konfliktidega. Pikaajaliste konfliktide põhiküsimuseks võib saada konfliktiprotsess, see tähendab, et algküsimusega enam ei tegelda. Müller-Fohrbordti grupeerib põhiküsimusi järgmiselt: · faktikonflikt · huvikonflikt · väärtuskonflikt Kui on võimalik kindlaks teha, mis kategooriasse põhiküsimus kuulub, siis on võimalik leida ka sobiv lahendustee. Faktikonflikti puhul on tegemist kahe vastandliku arvamusega, mis ei saa olla üheaegselt õiged. Faktikonflikt puudutab mõõdetavaid suurusi. Faktikonflikti loob tõsiasja erisugune tõlgendamine see tänuväärne põhiküsimus seetõttu, et faktid on kontrollitavad. Faktikonflikti kriteeriumiks on küsimus õigest ja valest. Soovitakse näidata ja tõestada oma seisukoha õigsust. Faktikonflikti lahendamise teeks on informatsiooni täpsustamine
ketastelt puidust nugade- kahvlitega. On meilgi omad näitused ja puuüritused. Varbola Puul tutvustatakse inimestele aastaid puidu kasutusalasid nii sõdimisel kui rahuotstarbel. Kavas on sealgi laiemalt tutvustada erinevaid metsakõrvalkasutusalasid teatud saaduste tootmist. Korraldatav puuskulptuuride valmistamise võistlus ja nende müük on tänapäevasem viis läbi ilumeele inimese puu juurde viimiseks. Sooteed, soosillad oleks loodust säästev lahendustee paljudel juhtudel tänapäevalgi võrreldes looduslikku miljööd ja tingimusi oluliselt muutva melioratsiooniga. Metsanduse arengukavast lähtuvalt tuleb Eesti elanikkonnale teadvustada metsade säästva ja mitmekesise kasutamise võimalusi. Meie ajaloolise metsandusliku kultuuripärandi oskuslik ja emotsionaalne tutvustamine võimaldab suunata tänapäeva inimese käitumis- ja tarbimisharjumusi. Alustatud on traditsiooniliste puidu ja metsakõrvalkasutust tutvustava filmiseeriaga.
kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid, väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismi 107 motoorse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks. Koordinatsioonivõime määratakse rea psühhofüsioloogiliste faktoritega: 1. liigutusülesande mõistmine, üldplaani loomine ja konkreetse lahendustee leidmine; 2. lihasgruppide kooskõlastatud tegevus; 3. antagonistlike lihaste omavaheline koosöö; 4. lihaspinge kooskõlastus välise vastupanuga; 5. lihaste ja liigeste tundlikkus; 6. elementaarne liigutusvilumuste hulk; 7. lihaste lõdvestumisvõime. Koordinatsiooni ja painduvuse arendamiseks kasutatakse kõige sagedamini venitusharjutusi. • Venitusharjutused jagunevad dünaamilisteks ja staatilisteks.
annaabi.ee 
