selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt järjekindlad analüüsid, üldjuhul mingid teooriad ja nende rakendused – kontseptsioonid – võiksid nähtava tagant paljastada. Küsitakse ka “Mis on õiguse alused?” [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986a) A Matter of Principle. Clarendon Press, Oxford, lk 4-5] ning [seda] küsimust peetakse oluliseks ennekõike selle pärast, et vastusest sõltub, kuidas kohtunikud lahendavaid keerulisemaid, mitterutiinseid asju.” [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986b) Law`s Empire. The Belknap Press of Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts, London, lk 1]. Siinjuures toob Mario Rosentau välja, et nende küsimustega seatakse ülesandeks “millegi sellise avastamine, mida argiselt rutiinses tegevuses otseselt ja silmnähtavalt (prima facie) ei nähta, kuid mis peitub kusagil sügavamal või taamal, argiselt nähtava all või taustal
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
Ferdinandi tapmine Sarajevos 23. Juuli esitab austria ungasi oma nõudmised serbiale 25.juuli teatab venemaa et toetab serbiat 28.juuli kuulutab aus-ung serbiale sõja 29.kuulutas venemaa üldmobilisatsiooni, tühistas 30.kuulutas uuesti välja üldmobilisatsiooni 1.august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, kui S poleks tungind kallale ka Belgiale poleks Inglismaa pidanud ka sekkuma. 23.aug astus sõtta Jaapan Atanti poolel Ül2 1 polnud rahvusvahelisi kriise lahendavaid organisatsioone 2 sõjaline mõtlemine oli ülekaalukam kui diplomaatia 3 konfliktid väikeriikidel tekitasid koflikte ka suurriikide vahel Ül3 Nõrk: Vene armee oli suur aga varustus oli vilets, ründas idapreisimaad aga oleks kasulik anda löök austria ungarile. Aus ungaril tuli sõdida mitmel ringel, suurem vene vastu, väiksem serbia vastu. Saksa tugevus: sai rünnata belgia kaudu prantsusmaad. Ül4 Läänerindel positsioonisõda, idarindel mänööver sõda Ül5
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt järjekindlad analüüsid, üldjuhul mingid teooriad ja nende rakendused kontseptsioonid võiksid nähtava tagant paljastada. Küsitakse ka "Mis on õiguse alused?" [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986a) A Matter of Principle. Clarendon Press, Oxford, lk 4-5] ning [seda] küsimust peetakse oluliseks ennekõike selle pärast, et vastusest sõltub, kuidas kohtunikud lahendavaid keerulisemaid, mitterutiinseid asju." [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986b) Law`s Empire. The Belknap Press of Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts, London, lk 1]. Siinjuures toob Mario Rosentau välja, et nende küsimustega seatakse ülesandeks "millegi sellise avastamine, mida argiselt rutiinses tegevuses otseselt ja silmnähtavalt (prima facie) ei nähta, kuid mis peitub kusagil sügavamal või taamal, argiselt nähtava all või taustal. (Siin
annaabi.ee 
