Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine. Ca-ioonid:luude tugevus;NH4-valkude laguproduktina välja.Mg-klorofülli koostises.Fe:hemoglobiini koostises. Sünapsis:ühendus & närvirakkude vahe. Anioonid.Karbonaadid: Kandub kehast välja CO2. Fosfaadid:DNA,RNA. Joodid:kilpnäärmehormooni koostises. Orgaanilised ained(4):1)Süsivesinikud ehk sahhariidid-on orgaaniline ühend,koosneb süsinikust,vesinikust,hapnikust.Energiarikkad ained.I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud.N:glükoos ehk viinamarjasuhkur(C6H12O6).Tekib fotosünteesi käigus. Leidub viinamarjades.Taastab energiat
· K- ja Na-ioonid: närviimpulss sünapsis; rakurõhu reguleerimine (närvirakkude ühenduskoht). · Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone Füsioloogiline lahus 0,9%lahus Naatriumkloriid võib kasutada ka vereasemel kui on kriitiline seis Liigne sool tõstab vererõhku. 0,9% ne NaCl lahus on füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luude tugevus D-vitamiin vajalik kaltsiumi ioonid saaksid minna luude rakkudesse, lapseeas on vajalik sest luud ei ole veel luustunud. Amooniumioonid valkude laguproduktina välja. Aatomid vahetuvad viie aasta jooksul. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises (punastes vererakkudes hapniku transport) hemoglobiin sisaldab raua aatomeid. Taime lehe struktuur sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll 3. anioonid organismides Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2 . FOSFAADUTIOONID: DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises. Punases vererakus ei ole DNA-d. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustamiseks.
fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp- temperatuuri.Katioonid organismidesK- ja Na- produkt. Vesinik H70 kg kohta umbes 7 kg - ioonid: närviimpulss sünapsis.rakurõhu joogiveegaBiomolekulide koostises, vee kooseisus, reguleerimine.füsioloogiline lahus?Ca-ioonid: vajalik vesiniksidemete moodustamisel.Lämmastik luudele tugevus. D-vitamiin? Vanadus?NH4-ioonid: N70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja valkude laguproduktina välja.Mg-ioonid : klorofülli nukleiinhapete koostises. Fosfor P70 kg kohta koostises.Fe-ioonid: hemoglobiini umbes 780 g Rakumembraani ehituses, koostisesAnioonid organismidesKarbonaatioonid: nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. nende kujul kandub CO2 ATP koostises. Väävel S70 kg kohta umbes 140 g kehast välja. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo- lipiidide
Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C 1) Naatrium Na (Närviimpulside sünapsis 2) Vesinik H 2) Kaalium K rakurõhu reguleerimine) 3) Hapnik O 3) Kaltsium Ca (Luude tugevus) 4) Lämmastik N (NH4 valkude laguproduktina välja) 4) Magneesium Mg (Klorofülli koostises) 5) Fosfor P 5) Kloor Cl 6) Väävel S Mikroelemendid 1) Raud Fe (Hemogibliini koostises) 2) Vask Cu 3) Tsink Zn 4) Jood I 5) Floor F Anorgaanilisi aineid (vesi) võib ühes rakus leiduda 75-95% * Vesi on hea lahusti, hea reaktsiooni toimumise keskkond * Osaleb ise reaktsioonides * Suure soojusmahtuvusega (hoiab organismi temperatuuri) Lisaks veega seotud
Saksa ehitusnormides (DIN 4102, DIN 18951) loetakse savi mittepõlevaks materjaliks, kui selle mahukaal ei ole taimsete lisandite tõttu alla 1700 kg/m3 . Kergsavikonstruktsioonid ei ole selle põhjal mittepõlevad materjalid. Tuleõnnetuse puhul tuleb arvestada võimalike kustutusvee poolt tekitavate kahjustustega. Radioaktiivsus Põletamata savides ei ole leitud, võrreldes teiste materjalidega, kõrgemat radioaktiivsuse taset. Tähelepanu võib pälvida radioaktiivne gaas radoon ja selle laguproduktina tekkiv a-kiirgus. See nn "pehme" kiirgus ei jõua küll inimese organismi (peetakse nahal kinni), kuid võib sattuda õhu kaudu kopsudesse ja põhjustada seal vähki. 11Looduslikes savides on radooni kiirguseks mõõdetud kõikide teiste ehitusmaterjalidega võrreldes siiski oluliselt väiksem väärtus (5,0 mBq/kg h; võrdluseks: kruus - 64,8, tsement - 57,6, ehitusliiv - 54,0 mBq/kg h). 3.2. Savi kui ehitusmaterjali puudustest · Savi ei ole hästi normeeritav ehitusmaterjal
sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees · Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus
sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees · Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus
ainult anaeroobset tootmist, aeroobse tootmise osakaal on näiteks 100 meetri jooksus väga väike, umbes 10%. (Ibid) Vastavalt võistluspingutuse kestusele kasutatakse aeroobset ja anaeroobset režiimi erinevas vahekorras (Jalak, Lusmägi 2010). (vt tabel 3) 8 Anaeroobsel laktaatsel teel saadakse energiat süsivesikutest ning protsessi käigus tekkib glükoosi mittetäieliku põlemise laguproduktina piimhapet, mis difundeerub verre laktaatide ehk piimhappe sooladena. Piimhape põhjustab atsidoosi lihastes ja veres ning oksüdatiivsete ensüümide aktiivsuse languse, mis olulisel määral raskendab lihastegevust (Landõr 2009). Mida suurem on koormuse intensiivsus, seda enam on koormuse katkestamise põhjuseks just ülehappesus. (Jalak, Lusmägi 2010) Anaeroobse alaktaatse mehhanismi puhul on energia allikaks KrP, millest ATP taastootmine toimub väga kiiresti
Arseen - vette satub fossiilsetest kütustest, puiduimmutusainetest, võib põhjustada maksa, närvisüsteemi, naha kahjustusi. Tsüaniidid - satuvad vette tööstusest aga ka vetikate elutegevuse produktina. Närvisüsteemi ja aeroobse metabolismi kahjustused. Nitraadid - satuvad vette väetistest, põhjustavad veekogude eutrofeerumist Nitritid - tekivad lämmastikuühendite mittetäieliku oksüdeerumise tulemusena. Ammoonium - satub vette lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguproduktina , väetistest, reovetest. Fosfaadid - satuvad vette pesuainete koostisest. Raskemetallid on suure aatomiarvuga metallid, mis on keskkonda jõudnud pikaajalise kogunemise tagajärjel ning võivad seetõttu olla akumuleerunud ka loomades. Kõige toksilisemad on raskemetallidest plii ja kaadmium. Enamik kaadmiumist keskkonnas on antropogeense päritoluga: – Metallitööstuses, eriti tsingi tootmisel – Plastmasside, värvainete, kummide, patareide koostises – Prügi põletamine
annaabi.ee 
