olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige kurvem on see, et mainitud suistukoni või platspudelit ära visata on äärmiselt lihtne liigutus. Näiteks Eestis on peaaegu igal tänaval ja igas pargis prügikastid. Igal indiviidil on võimalik võidelda reostuse vastu. Kõige esimene ja lihtsaim võimalus on
mitteioonsed pindaktiivsed ained, fosfonaadid, polükarboksülaadid, seep, zeoliidid, ensüümid, lõhnaained, Butylphenyl Methylpropional Anioonsed pindaktiivsed ained Pole teada milliseid pindaktiivseid aineid sisaldab. Näiteks anioonne pindaktiivne aine LAS hiljem ei lagune ning läbinud veepuhastusjaama, settib veekogude põhjamudasse. Aga anioonsed pindaktiivsed ained võivad olla ka rasvhapped, mis lagunduvad heitvees, puhastusjaamades ja looduses. Katioonsed pindaktiivsed ained Pesupulber võib sisaldada nii biolagunevaid kui ka mitte biolagunevaid Mitteioonsed pindaktiivsed ained Näiteks alküül fenooletoksülaadid on väga mürgised veeorganismidele. Näiteks ka alkoetoksülaat on väga mürgine veeorganismidele, kuid tavaliselt nad lagundatakse veepuhastusjaamades. Fosfonaadid Kasutatakse veepehmendamiseks ja on loodussäästlikud. Tõhustavad pesuainete toimet,
Maailmas toodetakse aastas 170 miljonit tonni plastikuid. Iga minut võetakse kasutusele miljon uut kilekotti. Reostust saab defineerida mitut moodi. Reostus võib olla väikese hulga prahi maha loopimine parkidesse, tänavatele ja siseruumidesse. Samuti on reostus ka see kui viiakse metsa tonnide viisi prügi, autokumme, vana mööblit ja muud sellist. Ning samuti nii õhk kui ka vesi võib olla reostatud. Kui prügi maha visata, siis loomulikult ei lagune ta kohe ära. Erinevad jäätmed lagunduvad looduses väga erineva ajaga, see oleneb mis materjalist on asi tehtud. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või puitu. Kindlasti ei tohi kodus põletada plastikut, kuna see on ohtlik keskkonnale ning põlemise käigus tekkivad gaasid saastavad õhku sinu lähiümbruses
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem)
kindlate muutusteni antud küsimuses. Kuid tundub, et roheline mõtlemine kasvab vanusega. Veel mõni aasta tagasi ei olnud mul sellelaadseid mõtteid. Nii ei olegi ma veel loobunud näiteks kilekottide kasutamisest kuigi viimaste korduvkasutusele võtmine poodi minnes, oleks juba samm selles suunas. Tootjad omakorda on aga teinud omapoolseid panuseid suunates tarbijat kasutama riidekotte ning toodetud on isegi nö kergemini lagunduvad kilekotid millesse minul küll usku eriti ei ole, sest nende tootmine ei pruugi üldse olla nii loodustsäästev kui lagunemine seega... Toidupoes on küll alati mõte enne kui midagi ostma kipun, ning seda ka hinna erinevuse poolest, et kas tõesti on vajalik pakendada kõike nii põhjalikult ja väljakutsuvalt, et inimesed seda juba pelgalt välimuse pärast ostaksid. Mõistan muidugi pakendamisviisi, mis pikendab toote säilivust säilitusainete puudumise arvelt.
ulataks see rivi Kuuni ja tagasi. Jäätmete laguaja pikkused looduses: · Paber 2,5 kuud · · Apelsinikoored 6 kuud · Piimapakid (tetra) 5 aastat · Sigaretikonid 12 aastat · Plastkott 1020 aastat · Mähkmed (Pampers) 75 aastat · Konservikarbid 100 aastat · Õllepurgid 200500 aastat Kompseerimine. Oma majas elavatel inimestel tasuks kõik lagunduvad köögijäätmed koguda kaanega suletavasse mahutisse, mis tühjendatakse vähemalt kordpaar nädalas kompostihunnikusse. Kui aga koduaias pole mingil põhjusel kompostihunnikut ja ka jäätmeid tekib vähe, võib kaevata maasse, näiteks viljapuu alla augu, kuhu kallate ämbri sisu ning katate selle mulla või rohumättaga. Õige pea hakkavad seal vilkalt tegutsema vihmaussid.
3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena. · Umbes 65% inimese soojusenergiast toodetakse toidu SV põletamise teel organismis. · SV soodustavad üldises ainevajetuses valikude (V) ja rasvade (R) ökonoomset ärakasutamist organismis. Süsivesikud liigitatakse 1. Lihtsüsivesikuteks (imenduvad kiiresti vette) 2. Liitsüsivesikuteks (lagunduvad eelnevalt lihtsüsivesikuteks ja alles seejärel imenduvad verre) Lihtsüsivesikud on: 1. Glükoos ehk viinamarjasuhkur Suurel hulgal leidub viinamarjades ja teistes puuviljades ning marjades. Vähesel määral ka köögiviljades. 2. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Loetakse kõige magusamaks suhkruks (on 2x magusam glükoosist ja 1,5X sahharoosist). Enam leidub õuntes,pirnides jt. Puuviljades. Liitsüsivesikuteks on:
teiste vedelike või tahkiste pindpinevust vähendada.[4] Pindaktiivsed ained on põhilised koostisosad pesupulbrites. Nad aitavad eemaldada rasva ja mustust, lastes nendel vette lahustuda. Naturaalselt saaks pindaktiivseid aineid tuletada juurviljade koostisest, kuid paljud suured tootjad kasutavad nafta derivaate nagu näiteks palju kritiseeritud naatrium laurüül sulfaat. Naftal põhinevad pindaktiivsed ained tuletatakse taastumatutest ressurssidest ja sageli on need täiesti lagunduvad.[3] Pindaktiivseteks nimetatakse aineid, millel on omadus kuhjuda faaside piirpinnale, moodustades adsorptsioonikihi ja järsult vähendades pindpinevust. Tüüpilised pindaktiivsed ained sisaldavad molekulis vastadlike solvateeruvate omadustega piirkondi. Orgaanilises pindaktiivses aines moodustub molekuli lipofiilse ja hüdrofoobse (mittepolaarne) osa süsivesinikradikaal. Kui niisugune difiilne aine satub veekeskkonda, siis on selle hüdrofiilne
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed, ei pudene. Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid, hilisemates arengujärkudes, lõhustudes kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks. Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav. Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge- mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin. Nende kahe oma- vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle
jäätmepõletusahjudes (insineraator), antakse kaldal ära. Puhastatud (desinfitseeritud) vesi lastakse merre NB! Bakterite abil töötavad puhastus-seadmed peavad alaliselt töötama ettenähtud reziimil 1. Mehaaniline faas: jämefilter eraldab tahke osa vedelast, tsenrifugaalpumppurusti purustab tahked osad ja pumpab heitvee läbi filtri paisupaaki, 2. Aereerimise faas: reovesi pumbatakse survepaaki, sealt töövedelikuna ejektorisse, imeb õhku sisse, org ained lagunduvad süsihappegaasiks ja mitteorgaaniliseks aineks 3.Keemiline töötlemise ja separeerimise faas: õhuga küllastunud heitvesi läheb selituspaaki, sinna lisatakse flokulenti, (kemikaal, mis soodustab hõljuvate ainete kleepumist õhumullikeste ja üksteise külge, tekivad helbed) vahukiht eemaldatakse mudakogujasse, vesi koguneb puhastatud vee mahutisse, sealt üle parda Ventilatsiooni, küttesüsteem : Toime põhimõtte järgi: loomulik- (deflektorite, ejektorid abil) ja sundventilatsioon
annaabi.ee 
