Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub. Koeru komando päästja on kunagi metsandust õppinud ja oskab kiirelt vastuseid anda. Tema teadmiste põhjal ei ole mõtet vana või haiget metsa hoida. “Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet peab lagendikule uue metsa istutama. Mööda ruttav Tiina andis lühikese ja kiire vastuse, et ta ei suhtu lageraiesse hästi, kui on vaja, siis tuleb uued asemele istutada.
Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane “Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt mingisugust ühe puu põldu. Lageraiete taastamine tuleks teistmoodi korraldada. Ma tegelikult tean lageraiest päris vähe, aga ma arvan, et tuleks rohkem uuringuid teha selle kohta, kuidas see mõjutab metsa, ökosüsteemi ja looduslikku mitmekesisust. Kuidas ja mis määral tuleks metsa maha võtta, et see ei hävitaks kõike seda, mis hetkel on. Firmad ja riik peaks tegema koostööd, et et tekiks lihtsalt välju, kus ongi puhas lageraie. Kuusepõldude istutamine ei too ka midagi head.” Peeter, (54), vabatahtlik päästja
1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv? Ühel kindlal maa-alal aasta jooksul juurde kasvanud puidu maht. 1.2. Lahenda ülesanded kasutades 2015.aasta metsastatistika andmeid kogu raiest, lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja panna tehte käik. Andmete leidmiseks kasuta järgnevat veebilehekülge: https://www.envir.ee/et/metsastatistika või kirjuta otsingusse “metsaraie eestis” →metsastatistika (püstkriips vahel) keskkonnaministeerium 1.2.1. Milline on kogu raie hulk? 10 117 900 tm 1.2.2. Kui suur on lageraie hulk? 8 000 000 tm 1.2.3. Milline on kogu metsa juurdekasvu hulk? 15 875 930 tm 1.2.4
puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi: nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%.
● puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid ● puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu ● kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused) ● tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu ● oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest ● teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. Mõned mõisted: raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi: nõrk raie -
5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. 41. Hooldus- ja uuendusraiete liigid ja lühiiseloomustus. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise
praeguse olukorraga, kus küpsete metsade osakaal on suur ja lubatavad raiemahud ka suured, on pikaajalise prognoosi /6/ järgi võimalik Eesti metsadest raiuda igal aastal vaid 8,5 mln m3 puitu, millest traditsioonilist küttepuitu on 1,3 mln m3. Sellise toorme pärast konkureerivad energeetika kui ka puidutööstuse (näit. puitplaadi-, puitmassi-, pelletitehased) ettevõtted. Raiejäätmeid võiks igal aastal koguda 1,8 mln m3 ja kändusid 0,9 mln m3. Analüüs näitas, et kui kasutada vaid lageraiest saadavaid okaspuu kände, siis potentsiaalne kogus oleks 0,3 mln m3. Olukord küttepuiduga varustamisel muutub eriti pingeliseks, kui edeneb elektri ja soojuse koostootmine uutes biokütuseid ja turvast kasutavates elektrijaamades. Lisaks juba töötavatele koostootmisjaamadele Väos, Luunjas ja Pärnus kasutatakse hakkpuitu ka Balti Elektrijaama uues keevkihttehnoloogiaga energiablokis, kus seda lisatakse põlevkivile kuni 10%. Uute koostootmisjaamade ehitust on alustatud
puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks mädanikku tekitavad seened ja reeglina nagunii välja. oma ülesande täitnud seemnepuid alates kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi Kuusikud on koorimisohtlikud kuni korba metsata metsamaal või noorendikus moodustumiseni (50-60. aastani). Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole puude väljaraiumisel on:
annaabi.ee 
