Jeesus kummardas teda ja ütles: ,,Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!". Nende sõnade järel sirutas Jeesus käe välja, puudutas teda ning ütles: ,,Ma tahan, saa puhtaks!". Ja pidalitõbine saigi puhtaks. Jeesus vaid palus teda sellest kellegile mitte rääkida, vaid näidata end preestrile ja ohverdada and, neile tunnistuseks. Jeesuse jutlusest räägitakse ka Luuka evangeeliumis, kuid kogu tegevus ei toimu mäe peal, vaid mäe ümbruses olevas lagedas paigas. Jeesuse mäejutlus
pildistatud fotode puhul kõige tugevamalt esile sarnasus moefotoga. Näiteks 1967. aasta Vogue'is ilmus Dahomees pildistatud fotoseeria, mis juhib tähelepanu, kuidas portreteeritavad riietuse, ehete ja kehakaunistuste abil ilu poole pürgivad (Lisa 5). Irving Penni ateljee Manhattanil püsis läbi aja ühesugusena - valgete seinte, hallide uste ning kulunud põrandaga. Dramaatilise taustakujunduse või loomuliku keskkonna asemel pildistas ta modelle oma korratus, peaaegu täiesti lagedas ateljees. Teine Penni portreteerimisvõte oli modelli asetamine toanurka (Lisa6). Sellistel puhkudel oli fotograafi harvaks instruktsiooniks modellile vaadata vaid kaamerasse ja lasta kehal kõneleda ülejäänu eest. Nii pildistas ta mitmeid tuntud kultuuritegelasi, nende seas olid nii kunstnik Salvador Dalí, moekunstnik Elsa Schiaparelli kui ka helilooja Igor Stravinski. 1950. aastal alustas Irving Penn moefotode ja kultuuritegelaste pildistamise kõrvalt
Kirjeldus Kuusel on erinevalt männist sihvakas latv ja koonusekujuline tihti maani ulatuv võra. See, et puu on ka vanas eas terava tipuga, näitab, et ta kasvatab koguaeg kõrgust juurde. Kuusk pikeneb, kuni elab. Noores eas jääb ta kasvukiiruses männile ja kasele alla, keskeast alates läheb aga ette. Lõpuks sirutab ta ladva kõrgemale, kui mis tahes teine puu. Kuuse okkad asetsevad okstel palju tihedamalt kui männil, see osutab, et ta on varjulembeline puuliik. Lagedas paigas ei suuda ta iseseisvalt sirguma hakata. Ilma inimese abita saab noor kuusk tekkida vaid vana metsa varjus. Kuid seal kus kuusik juba kanda kinnitanud, pääseb ta lõpuks enamasti ka alaliseks valitsejaks. Eestis teadaolev kõrgeim puu on kuusk, mis asub Tartumaal Järvseljal. Selle vähem kui 200aastase hiiglase kõrgus on üle 45 meetri. Kuuse vanuse ülempiiriks on 400 aastat. Praegu loetakse Euroopa kõrgeimaks puuks kuuske, mis asub Sudeedi
piiramisele kujutab elupaikade hävitamine ja jaht talle kasvavat ohtu. 2.4 LEOPARD Vähestel metsikutest kaslastest on niivõrd mitmekesine välimus või saagieelistus kui leopardil, kel on ka kõige laiem geograafiline asuala. Leopard on kõigist kaslastest kõige rohkem levinud. Tavaliselt elutseb ta Lõuna-Aasia metsades ja tihnikutes või Aafrika savannides. Tema kodu võib olla nii dzungel kui ka peaaegu lagedas savannis. Tema mitmekesine toidulaud sisaldab väikesi olevusi, nagu näiteks sõnnikumardikad ning suuri imetajaid, kes ületavad tema enda kaalu mitmekordselt, nagu näiteks antiloobid. Suur saakloom võib anda kaheks nädalaks piisavalt toitu, kuid selline saak murtakse tavaliselt iga kolme päeva tagant, poegadega ema teeb seda veel kakas korda sagedamini. Leopardi pikkus võib ulatuda 2,5 meetrini. Kaal võib ulatuda ilvese kaalust täiskasvanu mehe kaaluni
Paar marja löövad juba kõhu lahti. Kuslapuu peentest ja tugevatest okstest tehti rehapulki, heegelnõelu ja muid vastupidavaid esemeid(praegu eelkõige kasutuses haljastusena).. 10) kuusk (Picea abies) Eestis kasvab ainult üks hariliku kuuse liik Harilik kuusk, ent sellel on väga palju erinevaid vorme.(üle 100). Noores eas jääb kasvukiirus männile alla, hiljem läheb männist ette. Kuusk on varjulembene puu, lagedas ta ei suuda iseseisvalt kasvama hakata. Kuuse okaste kogupind on meie metsade suurim, seega kasutab ta kõige efektiivsemalt valgust. Läbi aegade hinnatud ehituspuu, saab tõrva(vanasti karuäke), väga hea pillipuu (head pillipuud tuleb otsida kehvalt kasvukohast, seal on kuusepuit tihedam, kõla kontrollimiseks koputada jämedama oksaga vastu tüve, kõlab teistmoodi) Tänapäeval läheb puit peamiselt saetoodete ja paberi valmistamiseks(kusue puidukiud
Metsas on see võimalik ka seetõttu, et pesa on kerge peita vaenlaste eest puuvõradesse. Rohtlas seevastu on põhitoiduks seemned, mis valmivad üksikute laikudena siin-seal erinevail aegadel. Toit on seetõttu alati levinud väga ebaühtlaselt, kuid seal, kus seemned on parajasti küpsenud, leidub toitu paljudele lindudele korraga. Seetõttu on mõistlik toituda salgas ja otsida toitu üheskoos mööda rohtlat ringi uidates. Kuna lagedas rohtlas ei ole pesa niikuinii võimalik kuhugi peita, tasub siis juba pesitseda üheskoos ühise puu otsas ja ühiselt kolooniat kaitsta. Lageda taeva all lõõmava halastamatu päikesekiirguse eest kaitseb mune aga pesa kogukas väliskest. See seletus tundub usutav. Kuid ilma mitmesuguseid potentsiaalselt segavaid asjaolusid kontrollimata jääb see ikkagi pelgalt spekulatsiooniks. Vaatleme alljärgnevalt mõningaid
see on teisitiolemise valdkond ehk teatud vastand iseeneses olemisele. Leiab, et ei ole määratletud aja ja ruumiga. Näiteks asjad asuvad konkreetses ajas ja ruumis, ent loodus mitte. Suvaline punkt ruumis ei ole kuidagi erilisem kui mõni teine punkt ruumis. Ruumi punkt võib muutuda aktuaalseks juhul, kui ta on kontaktis mingite teiste ruumipunktidega. Füüsikalised protsessid, taimed pole ka niisama aktuaalsed ega olulised, ent asetades nad kuhugi, võivad selleks muutuda (nt puu, mis on lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt
annaabi.ee 
