6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutus 7.8. Külaliste kutsumine 7.9. Maaleminek ja naasmine laevale 7.10. Vara ja asjade laevast väljaviimise kord _________________________ 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Ml STAR (edaspidi - laev) töösisekorraeeskiri (edaspidi - eeskiri) määratleb laevapere töö- ja elukorralduse laeva pardal. Eeskirja eesmärgiks on reguleerida laeva ja selle ekspluatatsiooni eripärast tulenevaid iseärasusi töö- ja elukorralduses täiendavalt
Magistraaltorustik on varustatud harutorudega, mille otstes on kraanid. Kraanide otsa kinnitatakse joatorudega tuletõrjevoolikud. Veepihustussüsteemi kasutatakse nii tulekahju kustutamisel kui ka ruumide, konstruktsioonide ja inimeste kaitsmisel tuleohtlike temperatuuride mõju eest. Sisselülitamine toimub tuletõrjepumba sisselülitamisega ja vastavate kraanide avamisega Süsihappegaas -(CO2-) kustutussüsteemid on ette nähtud tulekahju mahtkustutamiseks suletud laevaruumides gaasilise CO2-ga. Gaasiline CO2 on õhust raskem, mittetoksiline (kuid lämmatav), lasti- ning laevaruumide konstruktsiooni ning sisustust mittekahjustav aine. Süsteemid koosnevad mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks ja jaotustorustikest selle juhtimiseks kustutavatesse ruumidesse koos vastava juht-, kaitse- ja kontroll- mõõtearmatuuri ning hoiatus- ja signalisatsiooniseadmetega. Vedel CO2 juhitakse kustutavasse ruumi ülalt düüside kaudu
diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978/1995 (STCW 1978/95) reegli VIII/2 nõuetega, teiste õigusaktidega ning tagama laeva ohutuse; 2) käitama laeva pea- ja abimasinaid, hoidma neid töökorras, et laev oleks võimeline ületama reisil ettetulevaid võimalikke ohte; 3) ohutult silduma ja kai äärest lahkuma; 4) vältima merekeskkonna kahjustamist; 5) rakendama ohutusmeetmeid kahjutule riski vähendamiseks ja hoidma puhtust laevaruumides; 6) tagama meditsiinilist hooldust laevas; 7) tagama lasti ohutuse reisil; 8) kontrollima ning hooldama laeva konstruktsioone ja seadmeid; 9) sulgema veekindlalt kõik avad ja hoidma avade sulgemiseks ettenähtud sulgurid ja seadmed töökorras ning täitma häireplaanist tulenevaid kohustusi; 10) käitama laeva tulekaitse- ja hädaolukorraks ettenähtud seadmeid ning päästevahendeid, teostama nende nõuetekohast hooldust ja tagama laevas olevate isikute kogunemise
1. vesi 2. süsihappegaas 3. vaht 105. Milliseid meetmeid tulekahju levimise piiramiseks kasutatakse laevadel? 1. kasutatakse vahendeid õhu juurdepääsu piiramiseks ruumi 2. süttivaid vedelike ladustatakse eriruumides 3. kasutatakse kajutites mittepõlevast materjalist esemeid 106. Milliseid tulekahjude avastamise meetodeid kasutatakse laevas? 1. Suitsuandurid 2. Leegiandurid 3. temperatuuriandurid 4. patrullimist laevaruumides 5. Tuletõrjevoolikud on viidud kõikidesse ruumidesse 107. Milliseid tulekustutuse süsteeme kasutatakse laevadel? 29 1. tuletõrje veesüsteeme 2. CO2 süsteeme 3. vahtkustutussüsteeme 4. sprinklersüsteeme 108. Millised esemed järgnevast loetelust kuuluvad tuletõrjuja varustusse? 1. kirves 2. kummisäärikud 3. taskulamp 4. kiiver 5. joatoru 109
Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballoon ja pihusti avaneb. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini Gaaskustutussüsteem Gaaskustutussüsteem, laevades tavaliselt süsihappegaas- (CO2) - tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja tankerite lastipumbaruumid). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega. Vahtkustutussüsteem Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt lastiruumid) täitmisega vahuga. Kantavad kustutid Kantavad gaas-, vaht- ja pulbertulekustutid paigaldatakse laeva eri kohtadesse
- Üldhäire/tulekahjuhäire signaal (automaatne ja käsitsi) - Õlisüsteemi ja ventilatsiooni avariiseiskamine - Ülerõhu ventilaatorite käivitamine - Tuletõrjepumpade käivitamine - Merevee klappide avamine/sulgemine - Tulekindlate uste sulgemine - Tulesiibrite sulgemine - Madalasendi valgustus (Low Location Lighting) Tulekahju avastamise süsteem Laev on varustatud automaatse tulekahju avastamise süsteemiga. Kõikides laevaruumides asuvad selle süsteemiga ühendatud andurid. On kasutusel erinevat tüüpi andureid: Suitsuandurid (siseruumid) Gaasiandurid (kaubaruumid) Kuumusandurid (köök, kaubaruumid) Multiandur (suits/temperatuur) (masinaruumid, korsten, välistekk) 73 Manuaalsed tulekahju teavitamise nupud (Manual Call Point – MCP) Tuletõrje keskkontroll-süsteem asub sillas ja repiiterpaneel masina kontrollruumis. Üld ja
sümmeetriliselt ja tekib üldvääne. Suurim vääne tekib kui laine jooksu kursinurk on 45o, ja kui laine põhi on miidli kohal ning laineharjad laeva otste all (Joon. 3.51.). See pinge ei ole eriti suur, kuid teda peab arvestama ühetekiliste avatud tekiga (pikkade ja laiade laadluukidega) laevadel. Joon. 3.51. Kohaliku tugevuse vaatlemisel võetakse uurimisele kohalikud jõud: laevapõhjale altpoolt mõjuv vee rõhk, ülalt – laevaruumides ja tekil oleva lasti ja mehhanismide kaal, jääsurve, lainete löögid, tekile sattuva vee kaal jne. Vaheseintele mõjub vee, kütuse, puistlasti rõhk. Veetihedate vaheseinte puhul arvestatakse avariiolukorras tekkivat vee rõhku täituvas sektsioonis. Kohalikud jõud mõjuvad enamasti põiki laeva surudes teda kokku. Suurema osa reaktsioonist võtavad enda peale vaheseinad ja eriti tugevatena konstrueeritud raamkaared. Joon. 3.52.
annaabi.ee 
