ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt- siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2. Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust
vööris pakki (Joon. 3.11).. Joon. 3.11. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12). Joon. 3.12. 3.2 Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt pikitasandi suunas. Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke (Joon. 3.13).. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
Joon. 9.26. Amortiseeriv kinnitus: a) puitalusel, b) patenteeritud amortisaatorile, c) kaldplaatidest amortisaatorile: 1- vundament, 2- tihvt, 3- raam, 4- polt, 5- puitalus, 6- tasakaalustav seib, 7- elastne kummist element, 8- tasandav alus, 9- vundamendi tugiplaat (lafett). Põrkepruss. Puidust, metallist või metallist koos kummiosadega konstruktsioon, mis paigutatakse ümber parda veeliinist kõrgemal ja peab kaitsma laevakeret löökide korral vastu kaisid või sildumisel teise laeva pardasse. Kasutatakse väiksematel laevade ja sellistel, millel tuleb sagedasti silduda ja seista kai ääres, kus vesi ei ole rahulik ja kõigutab laeva. Joon. 9.27. Põrkepruss (kaitsepruss). 16
Rootsi oli ainus riik, kes tõotas meile abi tõsise häda korral. Estonia katastroofile järgnenud päevade jooksul võeti see lubadus tagasi. Loodame, et tegemist ei olnud põhjus-tagajärg seosega. 1998. aastal otsustasid mõned eraisikud tähelepanelikumalt uurida neli aastat varem toimunud Rockwateri ametliku sukeldumisekspeditsiooni videosalvestisi. 70 tundi salvestisi olid avalikult kättesaadavad, ehkki Rootsi ametivõimude tahtel osaliselt kärbitud. Ühel hetkel oli aeglaselt piki laevakeret liikuva kaamera vaatevälja korraks jäänud mingi risttahukakujuline ese. Lähemalt vaatlemisel selgus, et viienda teki lähedal oli pakpoordi külge kinnitatud kandiline karp. Miks pidi vraki pakpoordis vaheseina lähedal olema niisugune objekt? Sakslasest uurijad viisid salvestise Saksa ja Rootsi lõhkeaineekspertide kätte. Mõlemad kinnitasid 90-protsendilise tõenäosusega, et risttahukakujuline karp oli allvee-lõhkelaeng. Seejärel kontrolliti tähelepanelikult kõiki videosalvestisi
Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust
Näiteks mere- puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust
Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust
asjaoludest. Ookeanilained põhjustavad liikumisi ja nende ebasümmeetrilisus väljendub täiendavas lainetakistuses või laeva korrapäratus käitumises. Kuid ka täiesti vaikse ilmaga kutsub teise laeva olemasolu parajas läheduses esile muutused hüdro-dünaamilises rõhus, sest sel laeval on olemas oma rõhuväli. Mida ligemal on teine laev, seda tuntavam on mõju. See nähtus on tuntud kui hüdrodünaamiline interaktsioon, mis muutes hüdrodünaami-liste rõhkude tasakaalu, mõjutab laevakeret kutsudes esile üldise interaktsioonijõu ja pöörava momendi. Selle tagajärjel võib laev saad üheaegselt nii külg- kui pöörava liikumise. Madalvesi, kus kiilualune sügavus on väike, aitab sellele nähtusele kaasa. Põhjuseks on asjaolu, et laevale vastu jooksev vesi ei saa takistamatult laeva põhja alt läbi ja "on sunnitud" mööduma piki laeva pardaid. Tagajärjeks on suurem hüdro-dünaamiline rõhk laeva ees ja suurem võimalus interaktsiooninähtuse ilmnemisele.
Mingi hinna eest. Ta oleks nimetanud seda seikluseks -- seda ta oleks teinud; ja ta oleks laeva läinud, kui-see ka ta elu oleks maksnud. Ja kas ta poleks sellega uhkustanud? Poleks laiutanud sellega? Noh, oleks võidud arvata, et ta on Kolumbus ja taevariigi üles leidnud. Tahaksin, et Tom Sawyer oleks siin.» Jim torises natuke, kuid andis järele. Ta ütles, et me peame rääkima nii vähe kui võimalik, ja kui räägimegi, siis ainult üsna tasa. Välk valgustas parajasti jälle laevakeret; hakkasime tüürpoordist kinni ja panime parve seisma. Laevatekk oli siitpoolt kõrgel veest väljas. Roomasime mööda kallakut pinda alla, pimedas kõmistades, pikkamisi jalgadega teed kobades ja käsi õieli ajades, et mitte kuhugi vastu põrgata, sest oli nii pime, et me ei näinud mitte midagi. Varsti jõudsime luugi esiotsani ja ronisime luugile; järgmised sammud viisid meid kapteni ukse ette. Uks oli lahti, -- ja taeva pärast! eemalt suurest kajutist paistis valgust. Samal