AS Mecro AS NewTime Riia 181a 51014 Tartu 31. oktoober 2014 nr 2-4/2 VOLIKIRI AS Mecro, volitab ENN JÕE (sünniaeg 23.03.1973) ja PIRET ALA (sünniaeg 14.08.1981) ehitusseadmete laenutamiseks ja laenutamisel vormistatud dokumentide allkirjastajaks Tartu Stokkeri esinduses, asukohaga Ringtee 79. Volikiri kehtib üks aasta Volitatud isikute allkirjad Enn Jõe Piret Ala Aadi Juus müügipiirkonna juht Juku Juss 5623 5112 [email protected] Peterburi tee 44 Telefon 620 1111 Reg. 10165452 11415 Tallinn
raamatukogudest. Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus ostud on siiski eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem lahku.3 Ajakirjanik Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks muutma – raamatud, mis on tasuta laenutamiseks ja on raamatuid, mille eest võiks tasuda. Tema arvates tuleks üle vaadata eesti kirjandus, kindlasti leidub seal küsitava väärtusega teoseid. Muuli on nõus Langi ettepanekuga, miks peaks sisse ostma võõrkeelest tõlgituid teoseid Eesti raamatukokku.4 Siinkohal eaks raamatukogu ise olema leidlik ning otsima muid võimalusi. Raamatukogu juhataja või keegi teine võiks olla võimeline kirjutama projekte. Tänapäeval väga hea
- töövõimetuspensioni määramisel AEK lehe täitmisel ja edastamisel, - abivahenditeenuse taotlemisel, - koduteenuse taotlemisel, 7 - hooldekodu koha taotlemisel, - erinevate sotsiaaltoetuste (sh peretoetuste ja vanemahüvitise) taotlemisel. Soodustingimustel abivahendite ostmiseks või laenutamiseks tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda isikliku abivahendi kaart (IAK). Kaart väljastatakse arstitõendi alusel järgmistele isikutele: - tööealistele isikutele, kellel on tuvastatud töövõime kaotus (alates 40%), - vanaduspensionieas isikutele, kellel abivahend võimaldab paremini toime tulla, - keskmise, raske või sügava puudega isikutele. Pärast IAK saamist pöördub taotleja abivahendeid väljastava ettevõtte poole, kust on
ning kuulub eraldi vaatuse alla. Infosüsteem toetab laenutusprotsessi ning võimaldab kliendi ja rendileandja tegevuste jälgimist. Tegemist on keskmiselt suure organisatsiooniga, millest laenutus moodustab enamus osa. Ettevõttel on parkla, kus asuvad laenutatavad autod , töötaja, kes sõlmib rendilepinguid klientidega ja juhataja kes vaatab töötaja tegevust, teostab ülevaatust vajavate autode kontrolli suunamist ning üldist rendiparkla toimimist. Kliendil tuleb laenutamiseks minna autoparklasse kohapeale või broneerida auto ja sõlmida rendileping autorendi koduleheküljelt. 1.2 Lausendid Autorenti iseloomustavad lausendid: Firmal on infosüsteem Autorendil on konkreetse rendiparkla töötajad Autorendil on kongreetse rendiparkla juhataja Juhataja kontrollib autode saadavust ja kvaliteeti Juhataja kontrollib töötajate tööd Töötaja sõlmib rendilepinguid.
; 2. failiformaadi standard tegelevad erinevad seadmete tootjad, 3. nn digitaalsete õiguste juhtimise (DRM) standard I neist oli EBX, kaasab ja mugandab mitmeid kehtivaid eraamatu sisuformaate, sh. OeBPS ja Adobe PDF. Ta baseerub avalikule ja isiklikule võtme(te) krüpteerimis(t)ele ning defineerib jaotamis ehk edastusprotokollid kirjastaja ja raamatumüüja vahel, klientidele kättetoimetamiseks ning laenutamiseks. Probleemiks on, et ei saa kaasa üksikute osade õigusi raamatus, nagu pildi ja helimaterjalid. II DRM standardina on XrML. Rakendus on XMLis ja ta kirjeldab õiguste spetsifikatsiooni, tasud ja tingimused sisu kasutamiseks. See standard on rakendadav kõigis valdkondades, milles on vajalik digitaalõiguste rakendamine ja käsitlemine. III veel DRM standard ja sarnaneb eelnevalt tutvustatud XrMLile
Joonis 4 Infosüsteemi võimalikud funktsioonid 15 Joonisel on kujutatud laenutusprogrammi funktsioonid, mis on vajalikud edukaks laenutuseks. On olemas põhifunktsioonid, mis jagunevad alamfunktsioonideks. Põhifunktsioone on kuus, mis siis jagunevad veel omakorda. Kõige tähtsam ülesanne laenutusprogrammi juures on elektrooniline laenutamine, mis jaguneb ajakirjade ja raamatute laenutamiseks. Lisaks sellele saab teostada laenutamist lugejatele ja on ka raamatukogude vaheline laenutamine. Järgmine põhifunktsioon on teavikute otsing, mis omakorda jaguneb 3 alakäskluseks: märksõnastik saab otsida märksõna järgi; pealkiri saab otsida raamatupealkirja järgi; autor otsingut saab teostada autori järgi. Järgmine funktsioon on ülevaade lugejatest ja kontaktidest kui lugeja registreerub siis
andmebaasist ja teatab video oleku (välja laenutatud), ning millal see tagastatakse Tüüp:Primaarne, abstraktne Eeltingimus: Vajadus infot teatud video kohta Järeltingimus: Otsingutulemuse saamine Saavutatav väärtus: Klient saab soovitud info Nimi: Video laenutamine. Tegijad: Klienditeenindaja, klient Eesmärk: Lihtsustada videode laenutamist Kirjeldus: Esindusse tulnud klient valib video ja viib selle klienditeenindajale laenutamiseks. Klienditeenindaja registreerib video. Tüüp:Primaarne, abstraktne Eeltingimus: Klient valib video ja viib klienditeenindajale Järeltingimus: Video laenutus on registreeritud Saavutatav väärtus: Klient saab video Nimi: Video tagastamine. Tegijad: Klienditeenindaja, klient Eesmärk: Lihtsustada videode tagastamist Kirjeldus: Klient toob esindusse video tagasi Tüüp:Primaarne, abstraktne Eeltingimus: Klient toob klienditeenindajale video
Laenutamisi on kahte tüüpi. Kas laenutatakse mõneks näituseks või eraisikule koju. Näituseks laenaja teeb laenutaotluse, kus põhjendab ära laenamise vajaduse. Seejärel laenutaja tutvub sellega ja nõustamise järel laenaja saadab laenutustaotluse, kus on erinevad nõuded ja lõpuks pooled sõlmivad omavahel laenulepingu. Eraisikule laenamine käib täpselt samamoodi nagu teavikutega. Samamoodi tuleb näituseks ja välja laenutamiseks laenutatud esemed tagastada kui need laenutati. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) 9 Keskkonnatingimuste seire Üleüldised nõuded arhiivihoidlate keskkonnatingimuste jaoks on sätestatud riikliku arhiivieeskirja üheksandas peatükis paragraafis 28, mis kohustab tagama aastaringselt nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused
· Sihtauditoorium on osa potentsiaalsest auditooriumist, mis on allika (nt reklaamija) poolt välja antud Auditooriumi hõlmatuse skeem: Välimine tsoon näitab peaaegu piiramatut potentsiaali teate vastuvõtmiseks. Järgmine tsoon kujutab vastuvõtu realistlikke maksimumpiire, kus potentsiaalne publik asub põhilise vastuvõtu geograafilistes piirides ja omab vastuvõtuks vajalikke seadmeid või vahendeid väljaannete, helisalvestiste, videosalvestiste jm ostmiseks või laenutamiseks. Muidugi peavad auditooriumil olema lugemisoskus ja muud vajalikud oskused. Oluline on ka kättesaadavuse ja sobivuse kindlaksmääramine. Nt võib sihtauditooriumi hulgast välja arvata lapsed alla kindla vanusepiiri. Potentsiaalset auditooriumi võib piiritleda ka inimestega, kellel on kasutamisharjumused ja poolehoid selle meedia suhtes. Mõnikord tuleb auditooriumi puhul arvestada päevaaega, kas on tegemist hommikuse, päevase või õhtuse auditooriumiga.
annaabi.ee 
