muudatusi ja uuendusi mis muudaksid inimeste elu lihtsamaks ja paremaks. Üheks näiteksv võiks olla teede parandamine. Alates 2005. aasta algusest vähenes tulumaksust mahaarvestatavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning kingituste, annetuste ja ametiühingu sisseastumis- ja liikme- maksude maksimummäär 50% võrra 50 000 kroonini aastas. Selle meetme mõju on sarnane intressimäärade tõusuga ning peaks aitama piirata tarbimist ja laenukasvu 2) Kui tõsta alkoholi ja tubaka aksiisi, ostaksid inimsed vähem alkoholi. See on hea kuna alkohol põhjustab palju õnnetusi. Paljude avariide põhjustajaks on just alkohol ja palju inimesi sureb läbi liiklusõnnetust. Aksiisi tõstmine on halb nendejaoks kes töötavad alkoholi või tubaka tööstuses, kuna kui nende toodangut ei tarbita enam niipalju kui vanasti siis jääb nende palk väiksemaks või koguni koondatakse töötajaid, sest firmal pole millegi eest oma
alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka laenupakkumist
suhtes • Madala inflatsiooniga kaubanduspartner • Kaubandusega kaalutud korv • Kursi taseme valik • Kursi vormi valik Empiiriline info kursirežiimidest • Riikidel, mis aktiivselt kauplevad, on vähem paindlikud režiimid • Dollariseerumine on enim levinud fear of floating riikides Vahetuskurss ja rahapoliitika • Paindlik režiim – Sõltumatu rahapoliitika • Fikseeritud vahetuskurss – Range rahapoliitika – Kodumaise laenukasvu kontrolli all hoidmine – Intressipariteet Intressipariteet • i = i*-(ERe-ER)/ER – Fikseeritud kursi puhul on eeldatav devalveerumine 0 – Aeg-ajalt muudetavate kursside puhul on eeldatav devalveerumine = crawli muutus • Kui pariteeti ei arvestata, siis – Tekivad volatiilsed kapitalivood – Surve rahapakkumisele Vahetuskursipoliitika • Reaalvahetuskurss väljendab kodumaise valuuta ostujõudu ja kodumaise tööstuse
AK - 11 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2006 2007 2006. aasta eelarve näitas riigi tugevat majandust ja terviklikku arengut. Riigieelarve maht oli ligi 61,2 miljardit krooni, tulud ja kulud olid tasakaalus, eelarve oli jätkusuutlik ja professionaalselt ette valmistatud. 2006-l aastal jäi pangalaenude kallinemine minimaalseks ja laenukasvu tempo oli hoogne. Krooni nominaalkurss jäi tööstusriikide vääringute suhtes keskmisena muutumatuks ja see soodustas tervikuna majanduskasvu. Eluasemekulude kasv tõi kaasa kogu teenustekorvi kasvamise. Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks. 2007. aastal algas majanduskasvu aeglustumine
Kuid teisalt tähendab see intressitõusu ootuste edasilükkumist suve lõppu või sügisesse, mis omakorda lubab pankadel jätkata aktiivseid laenukampaaniaid. Seega, kuigi Eesti tarbija on end näidanud kohanemisvõimelisena ja sellega loonud eeldused stabiilsemaks arenguks, ei soosi hetkeareng veel kõikide majanduse tasakaalu saavutamiseks tarvilike tingimuste täitmist. Rahvamajanduslikust loogikast lähtudes on muidugi vaid aja küsimus, millal ka laenukasvu numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää. Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe
Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos) Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a
com/commercial-real-estate- blog/2008/07/06/a-guide-to-office-building-classifications-class-a-class-b-class-c/ (14.04.2014) Arco Vara. (2012). Büroopindade turuülevaade (2012 II kv seisuga). Arco Vara. http://www.arcovara.ee/upload/turulevaated/EST/Broopindade_turulevaade_2012_II_kvartal.pdf (15.04.2014) Brueggeman, B. W., Fisher D. J. (2008). Real estate finance and investments. 13th ed. New York: McGraw Hill International. Bärenklau, A. (2013). Balti pangad näevad ärikinnisvaras laenukasvu. KPMG Baltics OÜ. http://www.kpmg.com/ee/et/issuesandinsights/articlespublications/pressiteated/lehed/cee-property- lending-barometer-2013.aspx (14.04.2014) Davidson, C. (2009). What class is your office building? The Tenant Advisor. http://www.coydavidson.com/leasing-tips/what-class-is-your-office-building/ (15.04.2014) Domus Kinnisvara. (2014). Kinnisvaraturu ülevaade http://www.domuskinnisvara.ee/kinnisvaraturu-ulevaade-2014 (14.04.2014) Douetil, G., Berretta, B. (2012)
VIIDATUD ALLIKAD Arco Vara. (2012). Büroopindade turuülevaade (2012 II kv seisuga). Arco Vara. http://www.arcovara.ee/upload/turulevaated/EST/Broopindade_turulevaade_2012_II_kvartal. pdf (15.04.2014) Bowman, L. J. (2005). How to succeed in commercial real estate. Texas: Mesa House. Brueggeman, B. W., Fisher D. J. (2008). Real estate finance and investments. 13th ed. New York: McGraw Hill International. Bärenklau, A. (2013). Balti pangad näevad ärikinnisvaras laenukasvu. KPMG Baltics OÜ. http://www.kpmg.com/ee/et/issuesandinsights/articlespublications/pressiteated/lehed/cee- property-lending-barometer-2013.aspx (14.04.2014) Cohen, D. (2006). Qualitative Research Guidelines Project. Semi-structured interviews. New Jersey: Robert Wood Johnson Foundation. http://www.sswm.info/sites/default/files/reference_attachments/COHEN %202006%20Semistructured%20Interview.pdf (26.05.2014) Davidson, C. (2009). What class is your office building? The Tenant Advisor.
annaabi.ee 
