stimulatsioon mõjutab reeglina liiga laia ajupiirkonda. Charles Zuker Columbia ülikoolist ja toona veel tema juhendamisel doktoritööd kirjutav Yuki Oka otsis abi optogeneetikast. Meetod hõlmab endas huvipakkuvate rakkude genoomi täiendamist vetikatelt pärinevate geenidega, mis annavad juhiseid valgustundlike valkude tootmiseks. Loomadele ebatüüpilised proteiinid muudavad valgustundlikuks terve raku. Nõnda on võimalik ajurakke kindla lainepikkusega valgust kasutades panna neid laenglema käsu peale. Mõne aasta eest kasutati sama lahendust geneetiliselt muundatud hiirte nälgima ja õgima panemiseks. Kuigi taolised katsed võivad tunduda esmapilgul julmana, aitavad need paremini mõista erinevate inimeste söömis- ja joomishäirete neurobioloogilisi aluseid. Columbia ülikooli teadlased spekuleerisid, et sarnaselt leidub hüpotaalamuses kaks ajurakkude populatsiooni, mis tekitavad loomades vastavalt janutunde või suruvad seda vastupidiselt alla.
membraanis asuvate retseptoritega (kindlad retseptorid) 4. Neurotransmitterite inaktiveerimine ensüümide abil või eemaldamine (hajuvad minema) 5. Neurotransmitterite tagasihaare presünaptilisse neuronisse (taaskasutus) Neurotransmissioon - Kui 1. neuron saadab välja erutava signaali, jõuab se samaaegselt 2. ja 3. neuronini - Neuron 2 hakkab selle signaali peale pidurdama ja vaigistab ka 3. neuroni, mis esimeselt saadud signaali tõttu laenglema hakkas - NB! Sünapsi kaudu antav signaal on aeglasem võrreldes ioonkanaleid pidi toimiva signaaliga - Aktsioonipotentsiaal on alati erutav Ionotroopne vs metabotroopne närviülekanne, sarnasused ja erinevused Mille poolest erinevad/ sarnanevad neurotransmitterid ja hormoonid? Üks ja sama neurotransmitter olenevalt sellest kus toimetab võib olla neurotransmitter kui hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad
Mis piirkonnas ajus neid leitud on? Koharakud: aktiivsus vallandub kui loom siseneb spetsiifilisse asukohta keskkonnas - Kodeerivad roti asukohale lisaks ka liikumise suuna ja liikumise - Koharakud jätkavad pimedas toas laenglemist vastavalt varasemale infole. - Eelistavad visuaalset infot kuid võivad olla mõjutatud lõhnast, tasakaalust, maitsest, häälest. - Kui ruumis vaid üks visuaalne vihje siis see määrab ära kus rakud laenglema hakkavad. - Lähedalt seotud looma võimega liikuda – kui hoitakse kinni siis lõpetavad laenglemise Suunarakud: laenglevad kui rott suunab pea kindlasse suunda. Oleneb suunas millised rakud laenglema hakkavad nt üks kui lääne poole teine kui põhja poole - Suunarakkude laenglemine ei ole looma keha positsiooniga seotud ja ei sõltu kas loom on paigal või liigub - Ei kohane aja möödudes vaid laenglemine püsib nii kaua kuni pea on vastavasse suunda pööratud
Frontaalsagara ühendused - Kahjustuse võib saadakui ühendused erinevate ajupiirkondade vahel on katkenud Pretsentraalkäär - Primaarse motoorse kontrolli ala, moodustab BA 4 Motoorne homunkulus - Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem Premotoorne koor - Suur osa kuidas liigutused toimima hakkavad kodeeritakse seal - Premotoorsed alad aktiveeruvad kui algatatakse uusi motoorseid programme või muudetakse õpitud motoorseid programme. Neuronid siin hakkavad laenglema liigutuse ootusel – harjutamine, kavatsuslikkus. Oluline struktuur sensoorselt tingitud motoorsel õppimisel - Parem hemisfäär osaleb empaatiliste näoväljenduste loomisel ja mõistmisel, kuidas oskame otsustada teiste liigutuste kavatsuste üle Motoorne lisa-ala - SMA komplekts aktiveerub enne primaarset motoorset ala (mingi tegevuse ette kujutamine või kavandamine) - SMA kompleks liidab motoorsete tegevuste järgnevused motoorseks plaaniks
kogu ajukoores ehk korteksis. Seda võimaldavad kindlat liiki vaheneuronid, mis on pidurdava toimega. Kui esineb puhkeseisund, siis võnguvad korteksi neuronite aktiivsused väikeste sagedustega. Nad impulsseerivad umbes iga 10 sekundi tagant. Neuronite võnkesagedused, mis vastavad aga sisendile, suurenevad. See aga panebki tööle pidurdavad vaheneuronid, kuid need neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem aktiivsemateks, mille tagajärjel ka pidurdavad vaheneuronid muutuvad vähem aktiivsemateks. Kuid see omakorda võimaldab aga sisendi neuronitel uuesti tugevasti aktiveerida, sest nad võtavad vastu sisendit. Selline protsess kordubki kogu aeg uuesti. Seda peetakse gammasageduslikuks võnkeprotsessiks sagedusel 40-80 Hz. Kuid elektrostaatikas uuritakse muutumatuid liikumatute laengute välju. Muutumatud väljad ja
kogu ajukoores ehk korteksis. Seda võimaldavad kindlat liiki vaheneuronid, mis on pidurdava toimega. Kui esineb puhkeseisund, siis võnguvad korteksi neuronite aktiivsused väikeste sagedustega. Nad impulsseerivad umbes iga 10 sekundi tagant. Neuronite võnkesagedused, mis vastavad aga sisendile, suurenevad. See aga panebki tööle pidurdavad vaheneuronid, kuid need neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem aktiivsemateks, mille tagajärjel ka pidurdavad vaheneuronid muutuvad vähem aktiivsemateks. Kuid see omakorda võimaldab aga sisendi neuronitel uuesti tugevasti aktiveerida, sest nad võtavad vastu sisendit. Selline protsess kordubki kogu aeg uuesti. Seda peetakse gammasageduslikuks võnkeprotsessiks sagedusel 40-80 Hz. Kuid elektrostaatikas uuritakse muutumatuid liikumatute laengute välju. Muutumatud väljad ja
omavahelises suhtes ( sõnast suhtelisus ). Sellepärast öeldaksegi, et neuronite väljad on omavahel konfiguratsioonis. Näiteks kui neuronite sünapsites vallanduvad erinevad neurotransmitterid ehk virgatsained tekitavad inimesel erinavaid tundmusi, siis see tähendab seda, et neuronite sünapsites vallanduvad keemilised reaktsioonid muudavad neuroni laengute polarisatsiooni ja seetõttu hakkab neuron laenglema, mille väli on „kontaktis“ ja konfiguratsioonis teiste neuronite laengute väljadega ja läbi selle ka kogu aju üldise väljaga. See aga viitab asjaolule, et erinevad keemilised ained ehk virgatsained tekitavad just erinevaid neuroni laengute polarisatsiooni muutusi, mille tagajärjel neuroni laengu väljatugevus ( ja selle struktuur ) on erinev ja seeläbi on neuroni väli erinevas konfiguratsioonis teiste neuronite väljadega ja seega aju üldise väljaga. Erinevaid virgatsaineid on
annaabi.ee 
