ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks. 2. Negatiivse SKP lõhe olemasolust annavad tunnistust suurenev tööpuudus ja langev tulutase. ÕIGE 3. 4. a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele.
usalduskriis oma ettearvamatu ahelreaktsiooniga ja tagajärgedega. Finantskriisi mõju ulatus ja kestus sõltun suurel määral pankadevahelise usalduse taastumises ning võimaliku kahjumi mahakandmisest. Pankadevaheline laenuandmine on kriisi tõttu muutunud senisest kallimaks ja keerulisemaks, tõusevad intressimäärad, s.h EURIBOR. Sellest tulenevalt suurenevad ka pankade klientide laenuintressid, sest panga jaoks kallineb turult laenatava raha hind ja paljud väljastatavad laenud on seotud EURIBORiga. Majandusseisak või aeglane kasv toob kaasa vähenenud nõudluse. Finantskriisiga toimetulekuks eraldas USA valitsus tohutu suure abiprogrammi üle 700 mld USD. Ka paljud Euroopa riigid on teinud sama. ELi rahandusministrid kohustusid ühiselt tagada hoiuste tagamise süsteem. Nad otsustasid tõsta hoiusegarantii 50 000 euroni, vähemalt üheks aastaks. USA vastuoluline abiplaan ei vähendanud pingeid, seega pidi Euroopa ise
Seega negatiivsete stsenaariumide korral on võlakirjade omanikel vara säilimise osas selge eelis. Kuigi põhimõtteliselt on võlakiri vaid võlasuhet iseloomustav instrument, on kasutusel väga palju erineva iseloomu ning omadustega võlakirju. Millised on sobivamad investoreile ning millised raha laenajale sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest. Olulisemate valikukriteeriumite hulgas on investori jaoks kindlasti risk ning aeg, laenaja jaoks aga eelkõige laenatava kapitali tegelikult kujunev hind ning muidugi erinevad tasumise viisid. Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: 1. kestus; 2. emitent; 3. intressimaksete iseloom; 4. tagatis. Laen on finantsvahend, mida saab taotleda laenuandjalt (nt pangast) suuremate ostude finantseerimiseks. Näitekseluasemelaen oma kodu (korteri või maja) soetamiseks, tarbimislaen tarbekaupade (olemelektroonika, reisimine) ostmiseks
kohe ära kulutada ja midagi ei juhtu. Ei pea maksma kellelegi mingit raha lisaks veel laenatud rahale tagasi. Kas see, et Jürgen laenu ei saanud oli hea või halb? See oli pigem hea, kuigi ta ei saanud minna reisile. Ta ei oleks oma elustiiliga seda raha tagasi jälle jõudnud maksta või oleks see olnud väga raske. Millal on mõistlik laenata (vajadus vs tahtmised ja soovid)? Laenamine on mõistlik vaid siis, kui asi, milleks raha laenatakse, säilib kauem, kui kulub aega laenatava raha ja selle intresside tagasi maksmine. LISA 2 KLIENDILEPING Sõlmimise kuupäev: 1. LAENUANDJA Nimi: Registrikood: Pank: Asukoht: Telefon: E-post: 2. LAENUSAAJA Nimi: Isikukood: Postiaadress: Telefon: E-post: Laenuandja ja Laenusaaja on selles lepingus (edaspidi nimetatud ka Leping) edaspidi koos nimetatud Pooled või eraldi nimetatud Pool. 2.1. Laenusaaja kinnitab käesoleva Lepingu sõlmimisel, et on hoolikalt tutvunud Lepingu
loodetakse saada antud investeeringutega. Tulumäära väljendatakse protsendina investeeritud summast. Investeeringute kulu- hind, mis tuleb maksta investeeritavate raharessursside ehk fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega või laenuressurssidega. Ettevõtte omavahendite puhul kujutavad investeeringud alternatiivkulu, laenuressursside puhul aga laenukulu. Laenukulu- laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdetuna protsendina algsummast. Teisiti väljendades on see laenu intress. Investeerimissoov võib esile kerkida kas: - Ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) - Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uute turgude vallutamise eesmärgil). - Ettevõtte rekonstrueerimiseks (seadmete asendamine kaasaegsete vastu, et vähendada
Hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Intressi arvestatakse iga kalendiaasta lõpul. Seadusandja ei ole ette näinud maksimaalset intressi suurust, mille tulemusena on lepingupooltel õigus ise intressi suuruses kokku leppida. Näiteks riigikohus on oma 16.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-80-02 leidnud, et laenulepingus sätestatavas intressimääras lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku ning seadus siin kitsendusi ei tee. 60 %-line aastaintressi puhul on vahe laenatava ja tagasimakstava summa vahel küll ebaproportsionaalne, kuid intresside kindlat ülempiiri ei ole siiski võimalik kindlaks määrata. Oma 22.10. 2002 a otsuses nr 3-2-1-108-02 leidis riigikohus, et pooled on vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust. 8
antud investeeringuga. Tulumäära väljendatakse %-na investeeritud summast. 76 Investeeringute kulu- on hind, mis tuleb maksta investeeringute raharessursside e fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega (alternatiivkulu) või laenuressurssidega (laenukulu). Laenukulu laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdet %-na algsummast (intress) 3.1.8.2 41. Investeerimissoov. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeeringute rahaallikad. Investeeringute vajadus e investeerimissoov- tekib: 1.Ettevõtte rajamiseks (uusettevõte) 2. Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (võimsuse suurend, uute toodete juurtut, uute turgude vallut) 3.Ettevõtte rekonstrueerimine (olemasoleva kapitali asend kaasaegsemaga) 4
annaabi.ee 
