Ladina-Ameerika muusika Hispaania....................................................................................................................................2 Flamenko.................................................................................................................................2 Fandango.................................................................................................................................2 Ladina-Ameerika.....................................................
füüsilise(tihtipeale korduvate liigutustega) tööd tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad. Kuna suur osa oli ühistööl(istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT HISPAANIA MUUSIKA Liina Kanarbik 8. klass RAKKE 2009 SISUKORD Hispaania kultuur........................................................................................................ lk 3 Hispaania inimesed..................................................................................................... lk 3 Hispaania muusika....................................................................................................... lk 4 Hispaania tantsud........................................................................................................ lk 4 Flamenco (Flamenko) ................................................................................................. lk 5 Bolero.......................................................................................................................... lk 6
Üheks Jaapani kultuuri iseärasuseks on viis kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külgkülje kõrval harmoonias, mõjutades koos kohalikku kultuuri ja luues seega uue kultuuri. Muusika ei ole erand. Jaapanlaste igapäevases elus mängitav ja kuulatav muusika on väga mitmekesine: traditsiooniline Jaapani muusika, Jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontserditel ja teatrites, kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlastele igapäevaseks osaks nende elust. Jaapani muusika ajaloost Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega.
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT JAAPANI MUUSIKA LIINA KANARBIK 7. KLASS RAKKE 2009 1 SISUKORD Sisukord .................................................................................................. LK 2 Sissejuhatus Jaapani muusikasse............................................................. LK 3 Traditsiooniline Jaapani muusika............................................................. LK 4 Muusikainstrumendid-keelpillid.............................................................. LK 4 Keelpillid-Koto........................................................................................ LK 4 Keelpill Biwa........................................................................................... LK 5 Löökpillid................................................................................................. LK 5
Rakke Gümnaasium Jaapani Muusika Mairis Õispuu 25.09.2010 Sissejuhatus Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida,
Laagri Jaapani muusika Referaat Koostaja : Sandra Turnas 7.t klass Juhendaja : Piret Puusta Laagri 2010 Sisukord 3 - Sissejuhatus 4 - Jaapani muusika 5 - Kokkuvõte 6 - Kasutatud kirjandus 7 - Lisad Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadi jaapani muusikast, sest mulle tundub huvitav just see maa ja selle maa kohta on väga palju materjali. Ma tahan teada saada, mis on jaapanis kõige tuntumad pillid ja muusikastiilid. Tahaksin teada palju uusi fakte selle maa muusika kohta. Ma arvan, et selle referaadi tegemine tuleb väga huvitav ja ma ei kahetse, et ma just selle riigi muusika uurimise
Laagri kool Jaapani muusika referaat Laagri 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................3 Jaapani muusika ja Traditsiooniline Jaapani muusika .....................................4 Gagaku.................................................................................................5 Pillid ja Rahvalaulud.................................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Lisad......................................
....................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 4 Keskaeg............................................................................................................... 4 Hilisem ajalugu.................................................................................................... 4 Traditsiooniline jaapani muusika............................................................................. 5 Moodne jaapani muusika........................................................................................ 6 Popmuusika......................................................................................................... 6 Kunstmuusika...................................................................................................... 6 Muusikainstrumendid................................................
Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid niisümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat"Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium"Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina . 9.Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) . Esimene
Oli ka mingil määral keeleteadlane ja helilooja, tema parimaks lauluks peetakse “Isamaa mälestus” (Kreutzwaldi textile Kalevipoeg) Oli veel laulupidude üldjuht, koorijuht. 1923 pandi talle mälestuskivi Eesti Üliõpilaste Selts korjas raha ja organiseeris. Lõi esimese eesti keele grammatika, tegi eesti-vene sõnaraamatu. Esimesene plaanis teha entsüklopeedia. On teinud esimesena eesti kirjanduse ajaloo. Muusika. Bach, Beethoven, Braums. Rudolf Tobias. 1873-1918. On pärit Hiiumaalt. Käina pastori poeg. Peres oli 13 last, Tobias oli 2. Poisipõlve veetis Kullamaal, koolis käis Haapsalus. Võttis seal peanistilt klaveritunde, kes aitas ka majanduslikult. 10-aastaselt tutvus Peterb. konservatooriumi õppejõuga, kes kutsus ta sinna. Maj. põhjustel ei läinud. Peale kooli läks Tallinnasse, kus tahtis saada koduõpetaja paberid. 20-aastaselt läheb Peterburi konservatooriumisse, kus õpib kõik ära 4
Ladina- Ameerika Laura Luht Ethel Enniko 8a MHG Tartu, 2014 • Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad (välja arvatud USA ja Kanada) • 16 saj vallutasid need alad hispaanlased ja portugallased • Segunenud indiaanlaste, sisserändajate ja Aafrikast toodud neegerorjade kultuurid • Rahvas temperamentne ja tantsulembeline, muusika on rütmikas • Tantsudes kajastuvad Hispaania ja Portugali tantsutraditsioonid Muusika üldiseloomustus • Ebatavalised taktimõõdud • Helilaadi madaldatud 7. aste • Antifooniline laulmisviis (vahelduvalt laulavad kaks koori) • Sealt päris osa rütmipille (nt marakaa) • Armastatuim pill kitarr Kuuba muusika • Hispaania ja Aafrika muusika segunemisel tekkinud • Rütmikas ja tantsuline • Taktimõõt 4/4 (vahel ka 3/4) • Kasutatakse erinevaid rütmipille, kitarri ja keelpille • Pärit erinevad tantsud: 1
Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbat iseloolustab kõige rohkem väljend "armastuse tants". Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba erootilisromantilist feeling´ut edasi anda. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud, see on armunute tants. Küllaltki rahulik ja aeglane,
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS
LISA 4 (CD).................................................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS Mustlased on rändrahvas, kellel on kirju ja huvitav kultuur ning sajandeid kestnud traditsioonid. Hoolimata sellest, et neile on omistatud ka palju negatiivset, hinnatakse ja peetakse lugu nende muusikast. Nende kohta on öeldud, et nad on rahvas, kel on muusika geenides. Igal pool maailmas, eriti aga Euroopas, on mustlasmuusikud saavutanud juhtiva positsiooni muusikutena. Olen alati tundnud huvi muusika vastu. Viimasel ajal olen hakanud rohkem kuulama ja ka ise mängima rahvamuusikat. Kuna mustlasmuusikud on mõjutanud tugevalt paljude rahvaste folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse-tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat.
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH
Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees see, et klubimuusika on hetkel eelistatuim muusikaliik teiste seas. Nende hüpoteeside tõesuse kontrollimiseks viin läbi uurimuse 6. 9. klassi õpilaste seas kahes koolis. 3 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused 1.1 Rokkmuusika defineerimine Rock-muusika defineerimine on problemaatiline, sest terminil on erinevad
20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löökpillid........................
muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi. kvartett neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tsello).
Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 20. SAJANDI MUUSIKA Eelnevate sajandite (renessanss, barokk, klassitsism) muusikat iseloomustab... tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga
Rokil on rohkem alamliike kui ühelgi teisel muusikavormil. Rokk on kitarripõhine muusikastiil, mida tavaliselt mängib neljaliikmeline grupp, enamasti kitarr, basskitarr, trummid ja vokaal, kuid on ka viieliikmelisi bände, kus on tavaliselt juures klahvpillid või teine kitarr. Roki taktimõõt on tavaliselt 4/4. Bassimängija ülesanne on igas rokizanris sama: visandada akordide sarja, samal ajal kokku mängida trummidega, et luua võimas ja kaasakiskuv rütm. Kitarrisoolod on rokis esileküündivad, kuid need laienevad mõnikord ka basskitarrile, välja arvatud progressiivsetes rokistiilides. Bassiread on tavaliselt lihtsad, need kas kordavad kitarril mängitud riffe või toovad esile akordide madalaimad noodid. Üheks heaks näiteks basskitarrist rokkmuusikas on meeldejääva bassirifiga laul ,,Ethiopia" bändilt Red Hot Chili Peppers. Bändi bassist, keda tuntakse paremini tema hüüdnime Flea järgi, peetakse praeguse aja üheks parimaks
Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt
Klassitsismiajastu muusikazanrid Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku
rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte
Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika. Instrumentidest kasutatakse kitarri, akordioni, trumme jm. Kantrilauljate riietus on enamasti teksa või nahkpüksid, ruuduline särk, tagi või jope, kaabu ja võib kasutatud olla ka narmaid. Tuntuimad nimed kantrimuusikas: Hank Williams, Johnny Cash, Merle Haggard, Kenny Rogers, Jimmie Rodgers jm. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=95aP0OWx4jY Hank Williams
bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa).
Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lõõklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse
Põhjamaade muusika Soome Soome rahvamuusika üldine ülevaade Pärimusmuusika on inimeste praktiliste toimetustega seotud ja seda on antud edasi põlvest põlve kuulmismälu abil. Kuna ainult väike protsent soomlastest elas linnades, siis peamiselt on pärimusmuusikat edasi kandnud talupojad. 19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks. Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist. 1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“ Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel. Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline. Ehk seitsmele põhihelile tuginev. Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes. Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed. RUNOLAUL- regilaul Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutustatakse/lauldakse „Kalevala
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
