Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris Reis, reieluu-femur Neel- pharynx Sääremari-sura Söögitoru- oesophagus Jalg, pöis- pes Magu- ventriculus Tald- planta Taldmine-plantaris Maks- hepar Liige, jäse- membrum Pankreas- pancreas
Basic Skeleton Structures part 1 Clavicula Basic Skeleton Structures part 2 Sternum Bone Histology Basics Scapula Costae Cranium Brain Protection by Skull Pelvis Skull Bones Modules Pelvis Basics Os Frontale Os Coxae Os Parietale Os Sacrum Os Occipitale Os Coccygis Os Temporale Os Sphenoidale Membrum Superius Os Lacrimale Humerus Os Ethmoidale Ulna et Radius Concha Nasalis Inferior Carpalia, Metacarpalia et Phalanges Os Nasale Os Palatinum Membrum Inferius Vomer Femur Os Zygomaticum Patella Maxilla Tibia et Fibula Mandibula Tarsus, Metatarsus et Phalanges Columna Vertebralis Editorial
meatus acusticus internus SISEMINE KUULMEKÄIK sulcus sinus sigmoidei - incisura jugularis - KÄGIMULK canalis caroticus UNEARTERI KANAL foramen stylomastoideum - TIKKELNIBUJÄTKEMULK processus styloideus -TIKKELJÄTKE pars mastoideus -NIBUOSA processus mastoideus -NIBUJÄTKE sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE
VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi
Sahkluu Vomer vahel, ühendab koljubaasi ninaõõne põhjaga) Põhikiilluu Os basisphenoidale Keha (Corpus), Tiib (Ala), Tiibjätke (proc. Pterygoideus) Eeskiilluu Os pr(a)esphenoidale Eeskiilluu-keha (Corpus), eeskiilluu-tiib (Ala) Otsmikuluumine jätke (Proc. Frontalis), Oimuluumine Sarnaluu Os zygomaticum jätke (Proc. Temporalis) Pisaraluu Os lacrimale (Eraldab silmakoobast ninaõõnest) (Katab ninaõõnt ülalt, sisepinnal leidub jätke Ninaluu Os nasale ninaseptikõhre kinnitumiseks) Ventraalne ninakarbikuluu Os (Koosneb väga õhukesest rullunud luulestmest ja conchae nasalis ventralis kinnitub ülalõualuule, tagaosas leidub urge) Ülalõualuukeha (Corpus maxillae), Suulagijätke
Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle paneb. 8. Nimeta kaks hiidmolekuli, millede vahelised ajutised ühendused on lihaskokkutõmmete alused? Müosiin ja aktiin. 9. Kuidas nim keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja? ATP - adenosiintrifosfaat 10. Nim vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi?
3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale
3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale
tema võimalikud liikumised. 4.Nimeta lülisammast tugevdavad sidemed (3pikka ja 3 rida lühikesi). 5.Puusaliiges: mis luude mis osad liigestuvad, lisa selle liigese tüüp, liikumisteljed ja iga telje juurde liikumised selles liigeses. 6.Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Ninaluu – os nasale (2), Ülalõualuu – maxilla (2), Alalõualuu – mandibula (1), Sarnaluu – os zygomaticum (2), Pisarluu – os lacrimale (2), Suulaeluu – os palatinum (2), Alumine ninakarbik – concha nasalis inferior (2), Sahkluu - vomer (1), Keeleluu - os hyoideum (1), Kuulmeluukesed – ossivula auditus (2 x 3) : vasar, alasi, jalus – malleus, incus, stapes 7.Lihaste üldosast : a)millest koosneb “motoorne ühik”; b)nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. c)kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? 8
kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas
c) loetleda kuulmeluukesed kuulmeluukesed – malleus, incus, stapes d) missuguses seinas paikneb fenestra vestibuli, mis selle suleb fenestra vestibuli paikneb mediaalses seinas, avaneb sisekõrva ! 4. Orbita a) mille kaudu on ühenduses fossa pterygopalatinaga fissura orbitalis inferior b) mille kaudu on ühenduses ninaõõnega canalis nasolacrimalis c) millised luud moodustavad ülemise seina tsmikuluu pars orbitalis ja kiilluu ala minor d) millised luud moodustavad mediaalse seina os lacrimale, sõelluu lamina orbitalis ja corpus ossis sphenoidalis ! 5. Os temporale a) nimetada luu 4 põhiosa pars petrosa, pars tympanica, pars squamosa, pars mastoidea b) canalis facialis’e algus- ja lõppavaused algus – porus acusticus internus, lõpp – for. stylomastoideum c) canalis musculotubariuse 2 osa semicanalis m. tensoris tympani, semicanalis tubae auditiva d) kuidas nimetatakse trummiõõne mediaalset seina paries labyrinthicus !
sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu
sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu
38. 5 luud, millel on nimetus pea: Pindluu (fibula), sääreluu (tibia), rangluu (radius), küünarvarreluu (ulna), reieluu (femur). 39. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised. Kandelüli-kuklaliiges (articulatio atlantooccipitalis). Kandelüli ülemised liigeselohud + kuklaluu põndad. Tüüp: ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 40. 5 näokolju luud Ninaluu os nasale, Sahkluu vomer, Pisaraluu os lacrimale, Üla-lõualuu maxilla, Alalõualuu mandibula. 41. Mälumislihased (4) Kõige tugevam mälur m. masseter Oimulihas m. temporalis Keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis Külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis 42. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. M.erector spinae. 2 põhiosa : a) pikim lihas (m. longissimus) o: ristluu i: kuklaluu.
Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI?
annaabi.ee 
