Pähklis 1-2 seemet. Viljad pruunikarvane. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. jooksul. Kultivarid ´Fastigiata´ kitsa, koonusja võraga, ´Aurea´- üheaastaste okste koor kollane, lehed püstiste okstega kollakasrohelised. ´laciniata´ lehed sulglõhine kuni ´Fastigiata´ - kitsaskoonusja võraga puu. sulgjagune. ´Laciniata´- kurruliste lehtedega lõhislehine ’Rubra’ võrsed talvel korallpunased koonilise võraga madalakasvuline sort. ’Vitifolia’ lehed 2-3 tipuga, ebaühtlaselt saagja servaga.
· · · · · · · · HÜBRIIDID · · Syringa × diversifolia (S. oblata · × S. pinnatifolia) erilehine sirel · Syringa × henryi (S. josikaea · × S. villosa) Henry sirel · · · Syringa × hyacinthiflora (S. ·oblata × S. vulgaris) hüatsintsirel · · Syringa × josiflexa (S. josikaea · × S. komarowii) madjari sirel · Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) lõhislehine sirel · Syringa × persica (S. protolaciniata × unknown) pärsia sirel · Syringa × prestoniae (S. komarowii × S. villosa) Prestoni sirel · Syringa × swegiflexa (S. komarowii × S. sweginzowii) SIRELITE HAIGUSED Pseudomonas Pungad tumenevad, kuivavad. Noortel lehtedel teravaservalised Sireli bakterpõletik
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera).
Kasvukoht: valgus poolvarju taluv niiskus talub suhteliselt kuiva mulda, eelistab niisket muld mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskeid muldi puit on kerge, pehme, hästi töödeldav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Kuulub pinnast parandavate Kasutamine liikide hulka. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Sordid ´Angermannica´, ´Angustissima´, ´Aurea´, ´Dalecarlica´, ´Laciniata´, ´Lobata´, ´Pinnatipartita´ Märkused Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab rikkalikult juurevõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 70 aastat. SANGLEPP ehk MUST LEPP Päritolu Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Kõrgus 30-35 m Kasvukuju Võrsed võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega Pungad pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid
kuid punaste lehtedega ‘Red Majestic’. Meil on need levima hakanud alles hiljuti. Mõlemad on veidi külmaõrnad. Uuematest punaste lehtede ja viljadega sortidest tasuks katsetada ‘Moskovski Rubini’. Põõsas on tugevakasvuline ja viljub pea igal aastal. Laiümarad pähklid on keskmise suurusega. 10 Üsna harva näeb parkides lõhislehist harilikku sarapuud ‘Heterophylla’ (tuntud ka kui f. laciniata). Tema lehed meenutavad veidi halli lepa lõhislehise vormi omi. Veel haruldasemad on teised sarapuuliigid. Kõrgetüveline sarapuu (C. colurna) kasvab ilusaks väikeseks puuks (suupärasem nimi võikski olla kõrge või sale sarapuu). Teda kasvab botaanikaaedades ja mõnes pargis, nii nagu ka erilehist sarapuud (C. heterophylla). Ka sarv-sarapuu (C. cornuta) kasvab meil võrdlemisi hästi, kuigi tema pähkleid ei tasu proovida, need on väga paksu kesta ja väikese tuumaga.
purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm (Malus x purpurea f. eleyi) 30 – 50 8. Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corylus avellana f. fuscorubra) 60 – 70 9. Hariliku tamme püramiidvorm (Qercus robur f. fastigiata) 15 – 20 10. Hariliku elupuu sammasjas vorm
Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina. Haljastuses kasutatakse arukaske lihtsamate metsaparkide rajamisel, alleedena , talude haljastuses, samuti mõisaparkide haljastuses oli arukasel tähtis koht. Palju kasutatakse üksikpuudena haljastuses lõhislehiseid ja punaselehiseid sorte, ning erinevaid leinavorme. Sordid: 'Bircalensis'; 'Crispa'; 'Fastigiata'; 'Golden Cloud'; 'Gracilis'; 'Laciniata'; 'Obelisk'; 'Purple Splendour'; 'Purpurea' 25. Sookask, madalkask ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed sokikask, karune kask, suukask, suukõiv. Meie teine looduslikult kuni paarikümne meetri (28 m) kõrguseks ja 0,5 m tüvediameetrini sirguv ümara kuni ovaalse võraga kaseliik kasvab Euraasia põhjapoolses osas soostunud, tihti liigniisketel muldadel. On arukasest aeglasema
POLYGONUM AFFINE • Varred tõusvad, lehed ovaal-lantsetjad või piklik- lantsetjad, terved, igihaljad. Õied pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. • Eelistab varjulist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka päikese käes. Mulla suhtes nõudlik ei ole, kuid happelisi muldi ei armasta. Edeneb hästi vaid hea drenaaþiga aladel. Vastupidav põuale. LÕHISLEHINE PÄEVAKÜBAR - RUDBECKIA LACINIATA • Kõrgus: kuni 250 cm • Korvõisikud: keelõied kollased, laiuvad; putkõied • rohekaspruunid; õisikud paiknevad varrel üksikult • Korvõisiku läbimõõt: kuni 10 cm • Õitsemise aeg: august – september • Lehed: sulgjalt lõhestunud, tumerohelised, suured, • rootsuga; alumised 5-7-hõlmised, ülemised 3-5- • hõlmised, enamasti paljad • Kasvukuju: puhmikjas, püstine • Valgus: päikeseline, poolvarjuline • Muld: huumusrikas, parasniiske, tavaline aiamuld
annaabi.ee 
