Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Tudeng: Tudeng: Labortöö pealkiri: Takistuste mõõtmine Labortöö tehtud: Juhendaja: 1. Labortöö üldkirjeldus Töös kasutatakse kahte takistit, mille takistused erinevad teineteisest suurusjärgu võrra. Rakendatakse nn. volt-amper-meetodit, mis võimaldab arvutada takistuse väärtuse mõõteriistade näitude põhjal. Takistuse täpse väärtuse arvutamiseks pinge ja voolu kaudu peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA ...
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus ...
Hüdroajam Labortöö nr 1 Tööprotsess: Pumba käivitamisel hakkavad silindrid liikuma välja ja tagasi sisse. Ja kraanidega saab muuta vastavalt seda, millised silindrid töötaksid ja milline mitte. Pump koos käivitusmootoriga Paak Filter Paindus toru Rõhuklapp Silinder Indikaator Kraan
Hüdrosüsteem Labortöö nr 2 Tööprotsess: Pumba käivitades hakkas tööle silinder, mis hakkas välja liikuma pikalt ja siis tagasi sisse. Peamiselt kasutatakse sellist silindrit lautades sõnniku koristamiseks. 5-le töökäigule kuluv aeg 2:55 min Töökäigu aeg(kesmine) 23,83 sek Tagasikäigu aeg(keskmine) 13,73 sek Põhiparameetrid 50Hz 380-420V/690V 60 Hz 8,7A 4kW 8,8 / 5,11 4.8kW 1425...1440 p/min 1720...1740 p/min L=1,75m Pump koos käivitus mootoriga Paak Filter ...
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 ... 0,95. Plokkskeem
TÖÖRUUMIDE METEOROLOOGILISTE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE Kontrollküsimused 1. Kas labortöö tegijad on alalisel või mittealalisel töökohal? mittealaline töökoht - koht, kus töötaja töötab väiksema osa (alla 50% või alla 2 tunni) oma tööajast 2. Kas täna on soe või külm aastaaeg? külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla selle 3. Milline on labortöö tegija töö kategooria? kategooriasse Ia kuuluvad tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust 4. Milline on Teie jaoks mõõdetud parameetrite olulisuse järjekord? Põhjendus. 5. Aspiraatorpsühromeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit, mille töö põhimõte seisneb kuiva ja märja termomeetri näitude erinevuses. Aspiraatorpsühromeeter koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust ekraaniga ...
Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Labortöö Katla käivituskatse Kuidas arvutada katses mõõdetud kasutegurit ja katla võimsust? Tabel 1. Lähteandmete tabel Vee erisoojus 𝑐𝑣 = 4,19 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Vee mass 𝑚𝑣 = 208 𝑘𝑔 Terase erisoojus 𝑐𝑡 = 0,465 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Katla(terase) mass 𝑚𝑡 = 410 𝑘𝑔 Vee algtemperatuur 𝑡1 = 26,69 ℃ Vee lõpptemperatuur 𝑡2 = 87,38 ℃ Puidu(lepp) ehk kütuse mass 𝑚𝑝 = 7,26 𝑘𝑔 Puidu niiskus ...
Hüdrosilindrid Labortöö nr 4 Kasutusala: Hüdrosilinder on hüdrosüsteemis asendamatu komponent, mille abil muudetaksee hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Erinevalt hüdro-mootorist, mille väljundiks on pöörlev liikumine, kasutatakse hüdrosilindreid kulgliikumise realiseerimiseks. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus. Tüübid: 1) ÜHEPOOLSE TOIMEGA SILINDRID Vedruta ühepoolse toimega silinder - Vedruta ühepoolse toimega silindris toimub kolvi liikumine ühes suunas hüdroenergia toimel, vastassuunas aga välise jõu mõjul. Ühepoolse toimega silindri korral räägitakse ühest kolvi ...
METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord, vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). M...
Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti as...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasi...
.......................................36 3 Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4]........................................37 Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]...............................................................................39 Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4]. ......................................................41 Vorm C.5. Labortööde aruande tiitellehe vormistamise näide..................................... 42 Vorm C.6. Ainetöö, kursusetöö ja kursuseprojekti tiitellehe vormistamise näide.......44 Vorm D.1. Võõrkeelne lühikokkuvõte [7]. ...................................................................45 Vorm E.1. Sisukorra näide [8].......................................................................................47 Vorm F.1. Tähised ja lühendid [10]. .....................................................
1. Ökonomeetria mõiste ja ülesanded. Ökonomeetria komponendid. MÕISTE: Ökonomeetria on teadus ja kunst kasutada statistilisi tehnikaid ja majandusteooriaid majanduslike andmete analüüsimisel. ÜLESANDED: 1) Majanduslike nähtuste vaheliste seoste kvantitatiivne kirjeldamine 2) Majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimine 3) Majandusnäitajate ja majandusarengu prognoosimine KOMPONENDID: · Majandusteooria · Andmed · Statistilised ja matemaatilised meetodid 2. Ökonomeetrilise mudeli olemus, mudeli komponendid. Ökonomeetrilise modelleerimise etapid. MUDELI OLEMUS: · Mudel on lihtsustatud ettekujutus reaalsest objektist, protsessist või nähtusest · Mudel on tegelikkuse abstraktsioon, üldistus · Mudel peab peegeldama ainult olulist, jätma teatud probleemi käsitlemisel kõrvale mitteolulise ÖKONOMEETRILISE MUDELI OLEMUS: Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul alge...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
annaabi.ee 
