last. Nende lahutus oli raske ning vaevarikas. Underi teiseks ja viimaseks abikaasaks oli Artur Adson. Eesti Vabariigi ajal hakkas Under n-ö ajaluulet looma. Eeskätt oli tema luule psühholoogiline, mis kajastas tundeid ja eri ajaloojärke. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. Underi luules esineb ka palju piibli motiive. Üheks selliseks luuletuseks on näiteks Marie Underi luuletus „Laatsarused“ Laatsarused Teeveerud täis on vaeseid Laatsarusi, Neid veristanud elu raisakull: Neid purend sõja sajasuine susi. Ons inimene siis see vilets hull, Kes väristustes rappub nagu peru, See kägarasse kerind elav null! Ja sääl see veider iseveerev käru,
"Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980
jamb x x' Teeveered täis on vaeseid Laatsarusi, neid veristanud elu raisakull: neid purend sõja sajasuine susi. (Marie Under "Laatsarused") daktül x' x x Kuulata: kauguses mühiseb maru märka ta laulu ja saa sellest aru. Olgu täis tõkkeid ka mandrid ja veed, marule siiski on lahti kõik teed.
inimesi tapetakse koidiku valgega... Kärner aga kirjutas nii: Tapp, verine kättemaks, sõdade, nälgade lummutus Maa kaevanud ainsaks on laipade, raibete hauaks, õhk taudi miasmidest moondunud kooljate lauaks. Sest aeluse palavik, viina ja mürkide kummutus. M. Underi ekspressionistlikud luuletused "Appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Laatsarused", "Mardus" jt on enamasti pärit luulekogudest "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). Valdavaks on hävingu, lootusetuse ja surma meeleolud. Verine kodusõda, rahvahulkade kannatused panid poetessi kannatama koos kannatajatega. Seetõttu jäi Underi naiselik luule kaasatundvaks, siiraks, kuid jõuetuks. Ja jälle vaibuvad kõik verejoad, ja kokku kasvab murtud jalg ja käsi
"Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980
impressionistlikku kujundlikkust.) Kujundid toetuvad võrdlustele, metafooridele, epiteetitele, mis on samas isikupärased, tundeelavad.Luules palju naiseliku harmoonilist maailma. Paljud on vormilt sonetid. ( põhijoontes jälgib kindlalt, vahel lubab vabadusi -ebapuhastes riimides, rütmilistes kõrvalekalletes).1920ndatel sai Siuru printsessist ajalaulik.Tema kogud "Veri valla"(1920) ja "Pärisosa"(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionitlikus tehnikas luuletusi.( "Laatsarused" - põimuvad inimese , looduse ja esemetering, tulemuseks on inetu,ebaloomulik maailm) Sirelilõhnalistest aedadest on autor suundunud koolnuhaisulisse hädaorgu.Luuletuses on palju ülimalt realistlikke , naturalistlikke detaile, mis on esitatud ekspressionismile iseloomulikult(liialdavalt). Metafoori,võrdluse ,ja hüpperbooli(liialdus) kõrval torkab silma ka metonüümia(osaterviku asemel). Luules esineb tihti Piibli motiive("Verivalla")
kirjanduses ja kunstis just neil aastatel juhtiv kunstivool ekspressionism. Mis on siis sõjavastane, vägivallavastane, tugevalt aja luule ja kutsub esile vastutustunnet maailmas omama. ,,Verivalla" luulekogu, seal pole armastust ega loodusluulet, vaid aja süngus, inimeste hukkumine ja enesesüüdistused. Üks luuletus ,,Ma elan". Süü ja leinatunne. Paljud luuletused pühendatud tagantjärele Vabadussõjale. 1923 on umbes samateemaline luulekogu ,,Pärisosa", kus luuletused ,,Sõjapime", ,,Laatsarused". Tugev surma teema, mis inimese pärisosa on. 20ndate algul aktiivne tõlkija, kirjutab ka arvustusi ajakirjandusse. Tõlgib Boudlaire't, ,,Väikesed poeemid proosas". Eriliselt meeldib talle ,,Maeterlinck", ,,Sinilind" on tema tõlgitud. Tõlgib saksa kirjandust, vene kirjandust. Selle aja inimesed olid Eestis haritlased. Sophoklese mingit antiikvärki ka. Loomingu kõirgperiood 1923-1935. Ballaade palju, tõsielulised ja ka väljamõeldud. ,,Nahakaupleja Pontus". Muutused isiklikus elus
annaabi.ee 
