hakata. · Pärast tunde saadi kokku Maria juures, kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ja paar korda nädalas tema juures käima. Jaak Sirkel arvas, et asi ei hakka nii toimima(kellegil pole kohustust, võidakse alt ära hüpata). Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik ja kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus. Jaak pidi Laasikule auku pähe rääkima minema. · Hr. Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest poisi isa suri ära ning neil oli rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida.
pisipettustele (mis ei ole karistatavad), kavalusele ja oskusele inimesi mõjutada. Soobe lubas tulevikus võtta väikse Jaagu(Sirkli) saarele kuberneriks (kindralkubernerile alluv kõrgeim haldusametnik teat. Piirkonnas), kui ta on piisavalt TUBLI. Ja seda tublidust testis ta ka sellega, et lasi Jaagul oma sigaretid üle tollipunkti toimetada, et Soobe tollimaksu ei peaks maksma, kuna lapsi ju ei kontrollita. Jaak täitis käsu, järelikult oli ta ka tubli. Laasiku juures oli sirklil kahju tema emast (küünealused mustad) ja üritas teda abistada (alateadlikult). Väike korter tundus sirklile kurb, masendav ja kõle, sest kummaski toas oli ainult lage hall pleekinud tapeet ja üksainus postkaardisuurune foto isast. Sirklil kodus oli mahe tapeet ja väga palju maale, pilte jm. VI probleemid? Tüdrukud (Laasiku õed Aino ja Virve, kuidas neile muljet avaldada, arvatakse, et ei olda vääriline). Laasiku töö (ebamugavus tööandja ees, teised
nende ilmasambaks; kohaks, kus kohtuda ja rääkida emakuju Maria silma all. Kokku lepitakse plaan, mille järgi Juss kõik eksamid ära teeks ning kuidas Laasik teda õpetaks. See juhtum oli minu arvates väga heaks alguseks, näidates kohe klassi tuumiku ühtehoidvust ja seltsimehelikku hoolimist. Ülejäänud teos kulgeb sarnases rütmis, tehakse sigadusi, rivaalitsetakse Virve pärast, käiakse koolipidudel ning mõnikord ka õpitakse. Sirkli ja Laasiku ühiseks armuhuviks on Virve, kes nimele vastavalt kui virvatuluke käitub nii, kuidas heaks arvab, andes kord lootust Laasikule, kord Jaagule. Teose lõpu poole toimub edasihüpe ajas, toimub klassikokkutulek Pukspuude majas viis aastat peale kooli lõpetamist. Endised sõbrad lähevad tuliselt vaidlema oma vaadete üle, sest nad on sunniviisiliselt olnud sunnitud jagunema punaste ja natside pooltele. On ka neid, kes on jäänud eestimeelseks
hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ning paar korda nädalas tema juures käima. Jaak (Sirkel) leidis, et asi ei toimi niimoodi, sest kellelgi pole õiget kohustust ning võidakse lihtsalt alt ära hüpata. Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik üksi ning kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus, vajadusel rohkem. Jaak pidi käima Laasiku juures ning Penn Pukspuule auku pähe rääkimas. Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et
Pärast tunde saadi kokku Maria juures (kiosk-kõrts), kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ning paar korda nädalas tema juures käima. Jaak (Sirkel) leidis, et asi ei toimi niimoodi, sest kellelgi pole õiget kohustust ning võidakse lihtsalt alt ära hüpata. Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik üksi ning kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus, vajadusel rohkem. Jaak pidi käima Laasiku juures ning Penn Pukspuule auku pähe rääkimas. Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi
Pärast tunde saadi kokku Maria juures (kiosk-kõrts), kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ning paar korda nädalas tema juures käima. Jaak (Sirkel) leidis, et asi ei toimi niimoodi, sest kellelgi pole õiget kohustust ning võidakse lihtsalt alt ära hüpata. Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik üksi ning kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus, vajadusel rohkem. Jaak pidi käima Laasiku juures ning Penn Pukspuule auku pähe rääkimas. Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb
Millega teenis Riks endale peamiselt raha? 6) Riks teenis endale kooliraha peamiselt harjade tegemisega, mille ta oli õppinud oma emalt. Kuid ta ka teenis selle kõrvalt ka sellega, et õpetas Jussi eksamiteks. Selle eest andsid klassikaaslased talle 30kr nädalas, sest see oli olnud nende idee, et Laasik Jussi õpetaks. Riks säästis sellega samuti raha, et ta käis direktori juures söömas, kus anti tasuta lõunat mitte nii jõukatele. Samuti oli direktor vabastanud Laasiku õppemaksuks, kuna ta oli väga tubli õpilane ja tal olid majanduslikud raskused seoses oma isa surmaga. Kirjelda Wikmani kooli traditsioone ning tavasid. 7) Wikmani koolis valitses range kord ja kõik pidid pühenduma õppimisele, kuid siiski seda enamuses tegelikult ei tehtud. Väga palju oli tööde ajal spikerdamist või nihverdati kuidagi teistmoodi töö ära. Väga palju raisati tunni aega mõttetu lobaga või siis korraldati igasuguseid koerustükke
Loogiline, et sellele järgnes uurimine, inspektor Ambeli poolt. Paljudele tekitas see ärevust ja kartust, närvihoos võib kõik välja lobiseda. Seda võib nimetada ühiskondlikuks probleemiks kuna selliseid plahvatusi või vägivalda juhtub tihti. Isegi pärast pikki tunde arutlemist ei selgunud süüdlast. Seega probleem jäi lahendamata. ( Kuigi Sirkel tunnistas 11.klassi ajal üles , et plahvatus oli nende töö olnud). Ka võib Laasiku ja Sirkeli psühholoogiliseks probleemiks lugeda armastust Virve Pukspuu vastu. Arvatavasti Jaak mõtles alati, kus ja kellega Virve on. Armukadedust ja võidurõõmu, kord sai olla üks Virvega, kord teine. Tundus, et Virvele meeldis poisse õrritada, kuigi võib öelda , et Virve kaldus oma südame poolest siiski Jaagu poole. Lõpuks veetsid Virve ja Jaak öö koos, Jaak vangistati. Lahti saades oli Virve juba kaugele Rootsi läinud. Jaak kannatas väga. Hetkel ei oska öelda, kuidas nende
arsti poole ning vajadusel teostama kosmeetilisi protseduure seenhaiguse ravi soodustamiseks arsti soovitusel/nõusolekul. Antud isesiesvat tööd kirjutades sattusin, ma internetis huvitavale lehele, kus .... oli esitanud arstile järgneva küsimuse: ,,Kas küüneseen levib küünelakiga edasi, või sisaldab lakk seent hävitavaid omadusi?" Ausalt öeldes, on see küsimus mind ennastki huvitanud. Dr. Jüri Laasiku andis järgneva vastuse: ,,Tõstatatud probleem on diskussiooniobjektiks olnud ka laboriarstide seas ja kindlalt kinnitada, et ta ei levi, keegi otseselt ei julge. Kuid kui arvestada küünelaki koostist, mis sisaldab tugevatoimelisi lahusteid (atsetoon jt.), siis võiks väita, et edasikandmise võimalus on tühine. Pealegi vajab seen nakatumiseks niiskeid tingimusi, mis lakkimise puhul on vähetõenäoline." No nüüd ma tulevikus olen isegi targem ja oskan kliente vajadusel informeerida
Eksamiteaja läbisid enamik poistest edukalt. Madame Lüllii oli õpetaja, kes kogu aeg punastas. Mõnikord isegi ilma põhjuseta. Näiteks ükskord luges Trull üht lauset :”quel charme dans les nuances fines d`artiste! ” tõlge oli järmine :” Ja missugune võlu kunstniku peenis nüanssides!” selle peale punastas õpetaja, minnes juuksepiirini tulipunaseks ning ka Trulli vasak kõrv hakkas piinlikusest hõõguma. Tänu Laasiku õpetustele sai ka Juss eksamitest läbi, kuid oma ema imestuseks võttis ta koolist paberid välja ning viis Kustisse, mille direktor oli poisi ka vastu võtnud. Härra Ambel oli surnud direktorit nüüd asendamas ning kui kuulis Jussilt, mida viimane teha tahab, surus ta poisill kätt ja soovis õnne.
Koolis oli kuulda olnud, et laevatehas või pigem pisike paaditöökoda endise laevatehase mingites hoonetes perekonnale toetust ei maksnud. Ning et Laasik oli käinud sügiselt direktori juures teatamas: tema peab minema gümnaasiumist ära, kui härra Wikman ei vabasta teda õppemaksust. Hiljem oli kuulda olnud, et seda härra Wikman ka tegi. Riks sai ka Wikmani käest tasuta suppi, midagi too jagas mõnele üksikule vaesele õpilasele. Pärast isa surma olevat Laasiku- poisi ema hakanud tegema kodus harju. Ta oli noores eas kuskil harjatöökojas töötanud. Tal oli olnud veel mingeid riistu pööningul alles ja oskus enam-vähem näppudes. Ja midagi tuli ju teha, et Riks saaks gümnaasiumi ja kümneaastane Ella algkooli läbi. Riks oli õppinud harjade tegemise ema käest kiiresti ära ja see oligi neid viimase aasta toitnud. Nädala läbi pani Riks vabad tunnid ema kõrval
annaabi.ee 
