sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parepoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Ning 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Tallinna Ajalugu Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga.
Kandidaatide üles seadmiseks tuli Vabariigi Valimiskomisjonile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles viis kandidaati: Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel). Presidendiks sai Lennart Meri. Ta kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga. Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa. Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Sylviaga. Toimusid Albertville taliolümpiamängud. Olümpial osales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega 56-aastase vaheaja järel. Sama suvel toimusid ka Barcelonas suveolümpiamängud
Peale Eesti taasiseseisvumist vallandunud emigratsioonilaine on juutide arvu taas kahandanud. 1997. aastal oli neid 2553 ja 2006. aastal vaid 1900. Mõju poliitikas Olenemata juutide väiksest arvust on nende mõju poliitikas üsna suur. Osaliselt on see seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992. aastal toimunud parlamendivalimiste eel valimised võitnud parteid Isamaaliitu, mistõttu sattusid selle valimisliidu poliitikud eesotsas peaminister Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOGiks. Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud
Savisaare valitsus ei ole põhiseaduslik valitsus. Majandus kaos enne rahareformi. Savisaar nõudis erakorralisi volitusi, millega ülemnõukogu ei olnud nõus. Veebruaris 1992 astus Savisaar tagasi. Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994. Selles perioodis reformide pakett, mida iseloomustati väga radikaalsena. Samal ajal skandaalid ja väga kriitilised momendid (1993 vangla mäss, Iisraeli relvatehing, rublaskandaal). Siim Kallas allkirjastas lepingu rublade ülekandmisest Venemaale, aga tegu oli organiseerimata. Müüdi tsetseenidele, maksid ette raha üle lugemata ning muretsesid trantspordi
läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Ot*s*asson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli täies hoos-Virge Naeris, Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi. Aga Maria tahtis, et teda Rahule jäetaks ja andis Henrile Laksu vastu pead. Heiti Hääletas Mardi poole Sallu, sest Heli oli Läätsed ära kaotanud. Kaie aga Kõrbes unistas, et oleks Peetriga Oja ääres...
«Edgari jõulukaart» on piiripealne juhtum, Postimees, 15. detsember 2008 Lauri Linnamäe. Savisaar nimetas kapot maffiaks, Tallinna Postimees, 16. detsember 2008 VIDEO: kas kapo käis ka Savisaare kabinetis? Mis saab linnavalitsuse valvurist?, Delfi, 16. detsember 2008 Savisaarel vesi ahjus, Delfi, 16. detsember 2008 Kalle Muuli: konksu otsas sipleb suur kala, Postimees, 19. detsember 2008 Priit Pullerits. Repliik: probleemne tegelane Postimees, 26. detsember 2008 Savisaar keeldus debatist Laariga Postimees, 19. jaanuar 2009 Savisaare otsesaadet hakkab märtsist edastama TV3 Tallinna Postimees, 4. veebruar 2009 Tuuli Aug. Savisaar loata võetud pildist: "Tänan teid märkuse eest" EPL, 4. veebruar 2009 Savisaare arvates võiks riik Hansapanga ära osta Postimees.ee, 9. veebruar 2009 Dannar Leitmaa. Savisaar: olen ka ise kapoga kohtunud EPL Online, 27. veebruar 2009 Martti Kass. Europarlamenti kandideeriv Savisaar kutsub linna rahastatud reklaamklipis valima Tallinna Postimees, 20
Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valtisus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parepoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (20032005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti. 2005
Tiit Vähi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond, peaministriks sai Siim Kallas. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (20032005), 2004. aastal,
Taastatud riigikord kuulutati identseks 1918–40 eksisteerinud Eesti Vabariigiga. Eesti 7. oktoober eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark teatas Riigikogu ees esinedes eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest. 19. oktoober Isamaa, ERSP ja Mõõdukad kirjutasid alla valitsuskoalitsioonilepingule. President kinnitas ametisse uue valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga, 21. oktoober välisministriks sai T. Velliste, siseministriks L. Parek, kaitseministriks Hain Rebas. Abhaasiast toodi erilennuga Eestisse esimene rühm sõjapõgenikke. Järgmised 25. oktoober rühmad toodi 29. oktoobril ja 16. novembril. Ühtekokku jõudis esivanemate sünnimaale tagasi ligikaudu 200 Abhaasia eestlast. 29. oktoober Moskvas teatati Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli originaali leidmisest. 18.
Esimesena tunnustab Eestit Island. 24.08.1991 - Venemaa tunnustab Eesti Vabariiki de jure. 30.08.1991 - Rootsi avab Tallinnas oma saatkonna. 17.09.1991 - Eesti saab ÜRO liikmeks. 1991 september - NSVL tunnustab Eesti iseseisvust. 20.06.1992 - Eesti saab oma raha. 28.06.1992 - Eestis võeti vastu põhiseadus. 1992 september - presidendi ja Riigikogu valimised. 1992 oktoober - ametisse asub esimene sõjajärgne põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Eesti Vabariigi presidendiks saab riigikogu poolt 05.10 valitud Lennart Georg Meri. Riigikohtu esimeheks sai Rait Maruste. 13.05.1993 - Eesti saab Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 1993 - moodustatakse ühetasandiline omavalitsus - vallad ja linnad. 1994 - Moskvas allkirjastatakse "juuli lepingud." Vene väed lahkuvad 31.08 Eestist ja Paldiskist saab jälle Eesti linn. 28.09.1994 - upub reisiparvlaev Estonia. Hukkub üle 800 inimese.
annaabi.ee 
