..........5-6 Skolastika.................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................7 Sissejuhatus Kasutasin oma referaadis kolme allikat. Nendeks allikateks on raamat``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacobi kirjutatud ja ``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokese kirjutatud ning veel ma kasutasin Estrist võetud Taavi Laanepere magistritööd. Mulle väga meeldis see kuidas oli raamatus``50 klassikut filosoofid`` Edmund Jacob öeldud Aquino Thomas on keskaja suur õpetaja, kes mõistab maailma kui lõputu astmete hulga hierarhiat, mille alumises otsas on kõige madalalmad asjad ning ülemises otsas Jumal. Kui kõrge koht sellises hierarhias ühele või teisele olevale kuulub, see sõltub tema olemise``olemuslikkuse``astmest.(Edmund Jacob;93) Thomas Aquino
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpeta...
Kõrget palavikku aitavad alandada ka ümbruse jahedamaks muutmine, vähene rõivastus ja jahe jook. Teha auru inhalatsioon kinnise nohu korral ja kuumad joogid köha vastu. Inimesed peaksid vältima suitsetamist ja ärritavat vingu. Antibiootikumiravi enamasti haiguse korral ei ole vaja. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Abraham, P. (2005). Pere terviseentsüklopeedia. Tallinn: Tea kirjastus. Laanepere, E. (2004). Kui viirused ründavad. Kodutohter, november. Luts K., jt. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Parm, Ü., Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja epidemioloogia. 4
Lisa 1, foto 1), mis paigaldatakse aeglase südamerütmiga inimestele tavaliselt 60-70 eluaasta vanuses. Harvadel juhtudel läheb südamestimulaatorit vaja juba lapseeas. Südame rütmihäireid esineb mitmesuguse raskusastmega ning enamasti esinevad need südamehaiguste korral. Sageli ei ole võimalik nende põhjust kindlaks teha. Eestis on südamestimulaatoreid paigaldatud juba 1994. aastast ning seni vanim opereeritu on olnud 93 aastat vana ning noorim kõigest 17 (Laanepere, 1996). 5 Kui südametöö on liigselt häiritud ning inimese seisund kriitiline, võib pärissüdame asendada kas tehislikult loodud seade, mis asetatake organismi sisemusse ning, mis asendab täielikult või osaliselt looduslikku südant või siirdatakse inimesele doonorsüda. Esimene tehissüda (vt. Lisa 1, foto 2) paigaldati 1937. aastal Venemaal koerale. Inimesele siirdati esimene täistehislik süda 1969. aastal USA-s.
Kommentaare kutsuvad esile ka tuntud isikud, inimesi ärritavad rikkurid, poliitikud, konkreetselt näiteks Edgar Savisaar. Neile tahaks igaüks kommentaariga virutada, ütles Hennoste" ,,Kommenteerima kutsub võimalus näidata oma üleolekut, a la mina teadsin seda kogu aeg!" ,,Probleemi poolik avamine toob kommentaare küsitakse, miks kirjutati ainult sellest, aga vaikiti sellest ja teisest" 4. Mart Laanepere arvab, et see on normaalne ning hetkel tuleb õelatel kommenteerijatel lasta lihtsalt laagerduda, sest kommenteerimise võimaluse ära võtmine ei oleks ka lahendus. Jaanus Lillenberg ei näe suurt probleemi, sest lehekülgedel on olemas kommentaaride juures nupp sildiga ebasobiv, ning 0,8% kommentaaridest kõrvaldatakse selle nupuga. Samas on ka ajalehtedel moderaatorid ja robot, kes kõik töötavad selle nimel,
Uus Eesti, 9. aprill 1940, nr. tus toimus Rotermanni soolalaos. See asub omaaegses 94, lk. 9. Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877 algas. 7 Välislingid 4 Vabrikuhooned 21. sajandil • Eha Laanepere Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel Õhtuleht, 10. august 2007 • Lutheri vabrikust Eesti Arhitektuurimuuseumi ko- dulehel (arhiiviversioon) Lutheri vabriku tuletõrjedepoo.
pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga, kerged, kuid väga vastupidavad toolid. Neid hakati ka väiketöökodades järgi tegema.7 4 Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond 5 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 6 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid, 2011. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=7i7s 7 Laanepere, E. Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel. 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/241504 5 1920. aastatel jõudsid Eestisse uued mööblistiilid art deco ja funktsionalism. 1930ndatel kasvas nõudlus eestipärase mööbli järele. Mõisteti, et rahvapärane mööbel peab olema selline, mis sobiks ka rikkamasse perre
Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele,vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. (Laanepere, 05.01.2001) 5 1.1. TUBAKAS JA TERVIS Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas
annaabi.ee 
