50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Saluaar
Õppematerjali autor
xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh!
Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused Tom Passel Nadezda Pritulina Vlada Safonova Eesti raadio ● Eesti Raadio oli Eesti riigieelarveline ringhäälinguasutus. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juu
Kergejõustik Eestis 21.sajandil Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud, kuid ometigi väärib seegi mainimist. Jooksmine Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kind
MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010 8279 11 432 2746 12 269 938 NENDE KEELE PROBLEEM • Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks • Sundevakueerimine • Venestumine • Diskrimineerimine KEELENÄIDE • HTT
................................................................................47 Loodusõpe MTÜ. (2007). http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=4&selts=20&sugukond=&pg=6................................47 Läänemaa Linnuklubi (LLK). (1993). http://www.llk.ee/..............................................................47 Margus Ots. (2012). http://www.linnuvaatleja.ee/..........................................................................47 MTÜ Läänemaa Turism. http://www.visithaapsalu.com/puhkajale/looduspuhkus........................47 Tallinna Linnuklubi (TLK). (2001). http://www.tallinna-linnuklubi.ee/?page_id=7.....................47 Veljo Runnel. (2015). http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/eesti-linnuvaatlejate-andmed-j %C3%B5udsid-maailma-elurikkuse-portaali.................................................................................47 Wikipedia. (2015). https://et.wikipedia.org/wiki/Linnud..........................................
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv tähtsaimad ekspordipartnerid nt: Ameerika Ühendriigid tööjõulisus on 46,2 miljonit inimest Kliima, maastik, sademed ja elanikud kõrgeim temperatuur : 47 kraadi C. mitmekesine kliima ja maastik elanikud põhjaosa temperatuur Aasta keskmine sademete hulk: 929 mm. Chapala järv suurus 1080 km2 asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses Meh
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜSTEEM Päikesesüsteemi keskme
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid