Elulugu Kirjanik ja tõlkija Anna Ilona Laaman sündis 10. veebruaril 1934. aastal Tallinnas, kultuuriloolase, kirjanduskriitiku ja ajaloolase Eduard Laamani tütrena. Ilona elas Rootsis alates 1944. aasta septembrist. Ta sai alghariduse Stockholmi algkoolides, keskhariduse Stockholmi Prantuse koolis ja Enskilda Gümnaasiumis, lõpetades eksternina 1953. aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal
muutus lõpuks perekonnanimeks. Eestis hakati talupoegadele perekonnanimesid andma alles pärisorjuse kaotamise järel 19. sajandi alguses. Juba Viljandi aastatel oli Konstantini isa Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Konstantini ema Olga Tumanovaga. Tüdruk oli varakult vaeslapseks jäänud. Olga oli ettevõtliku ja edasirühkiva mehe vastand. Tal oli ilumeelt. Iseloomult oli ta melanhoolne ja kinnine. Laamani järgi päris Konstantin just emalt oma suure tundelisuse. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest üks oli tütar.Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini kooliaastad Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja.See kestis aga ainult ühe aasta, sest isa otsustas
Kui puhkes sõda Nüukogude Liiduga, avaldasid Berliinis asunud endise Eesti konsulaadi töötajad üleskutseformeerida eestlastest eriüksus. Peagi oli koos ligi 400 eestlast, keda koongati Stansfordi õppelaagrisse. Meeste vanus kõikus 16-58 aasta vahel. Esialgu taheti see üksus allutada Waffen SS-ile, kuid see ei olnud võimalik, sest eestlastel ei olnud Saksa kodakondsust. Eestlastest moodustati kaks kompaniid major Heinrich-Henn Sarmiste ja Vabadusristi kavaleri kapten Paul Laamani juhtimisel. Üksuse ametlik nimetus oli pataljon Ostland. Järgnes väga põhjalik väljaõpe. Eestlaste kompaniides valitses tugev rahvuslik vaim, mis aitas raskusi taluda ja mehi üksmeelselt koos hoida. 1941. aasta oktoobris määrati pataljon sõjategevusse Ukrainas. Kui 1942. aasta sügisel hakati komplekteerima Eesti Leegioni, peeti õigemaks saata Ostlandi pataljoni mehi leegioni kogunemis- ja väljaõppelaagritesse. 1943. aasta suveks oli pataljoni
avastab häälutused saavad kokku muusika, tehnika ja kirjandus. 23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. 1944-1956 aeg, mil arvari, et kohe tullakse kodumaale tagasi, aga seda ei juhtunud. Mingil moel paguluse südaaeg Gert Helbemäe ''Ohvrilaev'' 1950 ajalooline proosa, psühholoogiline, realistlik. 1957-1971 aeg, kus nooremad autorid hakkavad asukohamaa keelele üle minema. 1971 on sümboolselt valitud Iloma Laamani debüütkogu järgi, hiljem ei tule enam debüütraamatuid ei proosas ega luules. 1972-1990, hiljem enam pagulaskirjandusest rääida ei saa. 24. Karl Ristikivi looming. (1912-1977) Sündis Läänemaal vallaslapsena. 1912 aastal on isa puudumine küla ühiskonnas häbiväärne asi ja võib arvata, et see andis esimese õppetunni sellest, kuidas oma isikut varjata. Andis n-ö identiteedi. Ta ei olnud külaühiskonnas aksepteeritud, kuid
29. novembril andis kommunistlik partei korralduse peatada ülestõusu ettevalmistused, mis arvatavasti Tallinna ei jõudnud. Mässajate staabiülema Karl Rimmi aruande järgi allus talle 250 meest, kellest Nõukogude Liidust otse oli tulnud 40-50 meest, kellest Punaarmee ohvitsere oli vähemalt 14. Nõukogude Liidu saatkonna töölisi oli vähemalt 8, kellest vahistati 5 ja 2 pääsesid põgenema. Nõukogude Liidu ettevõtete Dobrofloti ja Tsentrosojuzi töölisi oli ligikaudu 40-50, kellest Laamani andmeil arreteeriti 33 . 3. jaanuaril 1925, kui enamus mässajaid oli juba hukatud, kirjutas Stalin alla Zinovjevi ja Rästase otsusele Eesti kommunistide väljatoomiseks Venemaale. 2.3. Teooria ja praktika võrdlus ning seostamine Tabelist järeldub, et kohalike mässajate päästmine oli eelkõige nende endi asi. 30 uuritud tuntuimast ja juhtivamast mässajast, kellest Eestist oli pärit 14, pääses Venemaale põgenema ainult neli 28.6% kohalikest ja 13.3% kõigist
käe all üheks väheseks kanalitest, kus balti ja ida-eur kirjandus saavad ingliskeelses kultuuris mingigi hääle. Ilona Laaman 1971 "Mis need sipelgad ka ära ei ole" Karuks on tugevalt metafoorne autor, Laaman pigem teravale proosastiilisle lähenev autor, mõlemad uuendusliku tähendusega 60ndatel, aga erineval viisil. Karuks tegutseb tänini, aga viimasel ajal ei ole väga palju uut loomingut tulnud. 27. oktoober 2010 Nii Karuksi kui Laamani puhul saab otseseoseid kaasaegse kirjandusega demonstreerida. Kuigi mõlemad on atkiivsest kirjutamisest hiljem tagasi tõmbunud. Paadiromaanid see pole väga täpne sõna, aga need on romaanid sellest, kuidas me istusime paadis ja sõitsime selle paadiga Rootsi. Kui on tagasipöördumisi minevikku, siis mälestuslikul algel on suur roll. Kas siin on mingeid laineid ja suundumusi? Kindlasti võib siin ka rääkida realistlikumast ja modernistlikumast poolest, aga kui nüüd
Küll aga võib arvata, et see oli liiga varajane aeg. Asunike Koondise peasekretär Ilmar Raamot on meenutanud oma mälestustes, et veel veebruaris kritiseeris Päts tugevalt Laidoneri. Tuntud kirjamees Märt Raud on väitnud, et riigipöörde plaan sündis alles 12. märtsil - Päts saanud teada, et vabadussõjalased organiseerivad ise riigipööret - ilmselge mõttetus, sest selleks ajaks riigipööre juba käis. Küllap tuleks uskuda Eduard Laamani, kes on väitnud, et Pätsi ja Laidoneri vestlus vabadussõjalaste kõrvaldamisest kuskil veebruaris. Kindlasti ei olnud riigipöörde plaanid väga varased, ammugi ei koostatud neid 12. märtsil. Ettevalmistusid võisid kesta maksimaalselt kuu aega. Miks riigipööre läbi viidi? Ühed õigustavad Pätsi riigipööret ja teised on Pätsi hukka mõistnud. Pätsi õigustajate argumendid: esiteks tegemist olevat preventiivse löögiga, kuna vabadussõjalased ise plaanisid riigipööret
annaabi.ee 
