VÄNTVÕLL ON KUJUVÕLL Väntvõll muudab kolbidelt kepsude kaudu saadava jõu pöörlevaks jõuks (pöördemomendiks), mis seejärel kantakse üle jõuülekandele Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist Väntvõlli asetus karteris Väntvõll paigaldatakse karterisse liugelaagritele ja suletakse laagrikaantega. Kõik laagrikaaned tuleb asetada oma kohta ja kindlas suunas see tähendab et laagrikaant ei tohi ringi keerata ja teisega asendada, kuna laagrikaas on töödeldud koos vastaspoolega Kinnituspoldid keeratakse kinni ettemääratud jõuga. Keps Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea (5) , ülemise pea puks (4)
b-võllile kinnituv ratas 2. Võllid, teljed ja sidurid Korpuse (3) tappidele (2) toetuv telg (1), millel on vabalt pöörlev Tüüpiline ratta ja võlliga masinasõlm:1-võll,2- Kiililiidetega võlle ühendav jäik silindriline siddur:1,2- ratas (4) laagrikaas,3-võlli kaelatihend,4-kinnituspolt,5-korpus,6- ühendatavad võllid,3-sidur,4-kiilud laagri tihend,7-rattakinnitusmutter, 8-ratas, 9-kiil, 10- Võllid ja teljed on eelkõigile mõeldud mitmesigiste rataste laagrid monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise proofiliga elemendid, mis toetuvad otstega seadme korpuseletelg on selline
Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1- võll, 2- võllile kinnituv ratas, 3- kiil; ja pikilõikes: a - kiil, b- võllile kinnituv ratas ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend, 7- ratta kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid see on klemmliide Kiilliidetega võlle ühendav jäik silindriline sidur: 1, 2 ühendatavad võllid, 3 sidur, 4 kiilud
inertsjõud. Väikestes laevades võivad kandelaagrid olla ka veerelaagrid (konstruktsioonilt rull-laagrid) ja seda seetõttu, et veerelaagrite kasutegur on suurem, nad on töökindlad ja kuluvad vähem, kui liugelaagrid. Puuduseks on suur müra. Veerelaagreid määritakse tavaliselt plasete määretega (tehniline vaseliin, tavott) Võlliliinikande – liugelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Laager koosneb ● laagri vundament ● laagri malmist kere ● laagrikaas ● laagriliuad Babetiit liuad B83 Laagri kere ja kaane vaheline ühenduspind on horisontaalne. Ülemised laagriliuad võivad olla äärte pealt kitsamad, et kokku hoida materjali, all laagri keres on õlivann, mis võib olla varustatud jahutusspiraaliga. Vahis olles tuleb perioodiliselt kontrollida laagrite temperatuuri ja õli taset laagrikarterites. Enam levinud õlitusviise on tugilaagritega sarnased võrurõnga tüüpi õlitus. Veekindlate vaheseinte tihendid
3-laagrisaale 4-babiit kate 5-õli tasku Raamlaagrite ülesendeks on toestada väntvõlli Raamlaagreid nimetatakse ka kandelaagriteks ehk radiaallaagriteks. Raamlaagrid asetsevad alusraami põiki vaheseintes tugipuki põiki vaheseinte alumises osas Raamlaagri üld ehitus alumine liud ülemine liud laagrikaas Alusraami korral alumist liuda ei fikseerita alusraami põikivahe seintesse. Tugipuki korral ei tohi fikseerida laagri ülemist liuda. Raamlaagri liigid: paksuseinalised Kasutatakse suurtes aeglasekäigulistes diislites. Liuad välja treitud kas terasest, pronksist või malmist ja on enamasti külg äärikutega. Laagriliuad on ülevalatud babiidiga B – 83 või b – 89 ( 83% Sn, 10%St, ~ 5% Cu ja ülejäänud on muud lisandid.
jahutuskambrile ja tagasi karterisse. Laagriliudade keskel ulatuses on treitud soon, mis tagab ühtlase õlijaotuse. Kolb koosneb: 1.1 Kolvipea 1.2 Juhtkeha 1.3 Õli sissevoolu toru 1.4 Survevedru 1.5 Kolvipea jahutussärk 1.6 Kolvirõngad soont 1.7 Ühenduspoldid 1.8 Kolvisõrm 1.9 Rõngstopper 23 Keps koosneb: 2.1 Kepsu keskmine osa 2.2 Kepsu alumine osa (väände laagrikaas) 2.3 Kepsu ülemine osa 2.4 Jahutus õli sissevoolu toru 2.5 Kepsu polt 2.6 Tihvt 2.7 Vändalaagri liud 2.8 Kinnituskruvi 2.9 Tihvt 2.10 Pukslaager 2.2.4.2 Väntvõll Väntvõll on seppistatud ühest tükkist. Väntvõlli vändad on varustatud vastu kaaludega, mis on kinnitatud hüdrauliliselt mutritega. Peamasina ahtripoolses osas väntvõll on varustatud võllitihedusrõnga. Samuti on varustatud hammasrattaga mis kannab üle pöörlemismomenti edasi läbi ülekandehammasrataste
oil for the crosshead bearing and guide shoes and through a bore in the connecting rod for lubricating the crankpin bearing. The crosshead bearing is tightened together by means of four studs each having a double set of nuts, with a locking plate between the nuts. The crankpin bearing is fitted with bearing shells lined with white metal and assembled in the same manner as the crosshead bearing. VOCABULARY bearing cap laagrikaas crosshead bearing ristpealaager crankpin bearing kepsulaager , bearing journal laagrikael guide shoe liugur shell liud line vooderdama , white metal babiit , bracket põlvik; toend, nõjas, kronstein; konsool; braket ; ; ; control device kontrollseade locking plate ketiluku riiv (mootorrattal) CRANKSHAFT The crankshaft is semi-built, i.e. the parts are either shrunk or welded.
annaabi.ee 
