Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad:
poolsete) muutujate vastavusse viimise aluseks tunnuste põhjal analüüs (individuaalsete >regressiooni artefaktid >kontrollida võimalikke interaktsioone subjektiivsetes erinevuste arvestam) faktorites (sünergism!) Vanus kui sõltumatu Tulemust mõjutab: >testimise aeg >järjestikune läbilõikeuuring ; >uurida interaktsioone muutuja >generatsiooniefekt (sünniaeg) kontrollitud sõltumatu muutujaga Vanus kui sõltumatu muutuja. Seda muutujat vaadeldakse eraldi seetõttu, et esiteks on see alati sõltumatuks muutujaks igasugustes arengu-uuringutes, teiseks, vanus kui muutuja võib põhjustada väga erinevaid sekkumisefekte (confoundings), mistõttu on välja töötatud spetsiaalsed katseskeemid juhtudeks, kus on uurimuses on oluline vanusefaktor. - vt
Eelregistreeritud uuringud ("pre- registered studies") publitseerimisnihke vältimiseks: uurijad saadavad ajakirjale uuringuprotokolli (eksperimendi vm meetodi täpse kirjelduse), retsensentide positiivse hinnangu korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine). Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri- taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Isiksuseomaduste mõõtmine: - Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) • - Käitumise vaatlused • Implitsiitsed hoiakud • - Eksperiment • Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007)
enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/audio salv analüüs Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne mõju käitumisele, praktilisus, enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus)
Üldistusi teha ei saa. Tuleb silmas pidada,e t mingi juhtumi ilmingud võivad olla mitmetähenduslikud. Eksperiment. Uurimismeetod, kus tingimused on uurija otsese kontrolli all. Võimaldab vajalike tingimuste täpse kujutamisega tekitada test-olukorra, mis laseb inimkäitumist uurida huvipakkuvais näitajais. Samas võib olla küsimus ka ökoloogilise valiidsusega. Kas ta käituks tavaolukorras ka nii nagu eksperimendis? Probleem! Ristlõikeuuring/läbilõikeuuring. Uuring, mis on esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost teiste huvipakkuvate muutujatega, mis eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. Longituuduuring. Tegemist on teatava nähtuse või objektide grupi vaatlemine ajas, kus eri ajahetkedel kogutud andmed annavad uurijale aimu protsesside olemusest. Korrelatsiooniuuring. Juba kogutud andmete analüüsi meetod ehk leitakse muutujate vahelised seosed
tüüpi" isiksusel ei olnud mõju, kui arvesse võtta vererõhku, kolesteroolitaset, suitsetamist ja vanust · Eelmiste andmete uus analüüs näitas, et "A-tüüpi" isiksusel oli teatud mõju kardiovaskulaarsetele (KV) haigustele, kuid suremuse põhjused olid eelkõige füüsilisedA-tüüpi isiksus (veel hiljem) · Hilisemates uuringutes on saadud nii "positiivseid" kui "negatiivseid" tulemusi · See sõltub nii uuringu disainist (longituud-või läbilõikeuuring; rahvastikupõhine või mugavusvalim) kui ka "A-tüüpi" isiksuse hindamise meetodist (struktureeritud intervjuu või enesekohane test)A-tüüpi isiksus (1987) · Booth-Kewley & Friedman (1987), meta-analüüs: Struktureeritud intervjuu ennustas KV haigusi palju paremini kui enesekohane test Longituuuduuringutes on mõju väiksem kui läbilõikeuuringutes (MIKS?) A-tüüpi isiksuse komponentidest on olulised vaid kolm: võstluslikkus, iga hinna eest pingutamine, ja vaenulikkus
Milliseid järeldusi on võimalik teha? Kui me tahame teha järeldusi, siis peame mõtlema, kuidas me meetodeid loome ja kasutame: 1 sisemine raamistik 2 indiviidide vaheline raamistik - suhted (kahe liikme omavahelist suhet) 3 individuaal ökoloogiline raamistik - keskkond on arvesse võetud 4 individuaal sotsioökoloogiline raamistik - perekond, inimgrupp Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation. Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed
annaabi.ee 
